Palju õnne, Eesti!

Eesti Vabariigi 100 aastapäeva tähistamine lasteaias Sipsik algas juba 23.veebruari varahommikul, mil me kogunesime päikesetõusul kell 7.35 Pika Hermanni torni juurde  lipu heiskamist vaatama.

 Päev jätkus suursündmuse ettevalmistustega: valmistati tikuvõileibu, küpsetati muffineid ja üllatati muu suupärasega.  Kell 11.00 olid kõik oodatud koolieelikute rühma poolt korraldatud  nn „Presidendi vastuvõtule“. Vastuvõtt algas kätlemistseremooniaga, jätkus piduliku kontsert-aktuse, lasteaiapere ühise lõuna ja meelelahutusliku osaga.

Kogesime taas ühiselt ülevat tunnet ja meeleolu.

Palju õnne, armas Eesti!

Tükike Itaaliat Sipsikus

Leivanädala raames oli Naerusipsikute rühmaskeskseks teemaks Eesti toit. Uurisime, kuidas saab eestlaste põhitoit, leib, lauale ja kuidas seda ise valmistada. Kuna rühmas tegutsev vabatahtlik Johnny on pärit Itaaliast, otsustasime teha lähemalt tutvust ka itaalia toiduga 11.10.17 toimus rühmas teemapäev, kus Johnny tutvustas lastele, milliseid maitsvaid toite on Itaalias tavaks igapäevaselt süüa. Johnny pere elab Põhja-Itaalias Udine linnas. Ta valmistas lastele rühmas ise sooja pastasalati, mis on tema kodukohas igapäevane toit. Pastasalati koostisosad on sibul, küüslauk, baklažan, tomat, toorjuust, sidrunimahl, juust ja spagetid, kõrvale süüakse grissinne. Lastele maitses Itaalia toit väga. Veel hiljemgi, kui tegime tagasivaate õpitule ja lapsed said valida õppetööst pilte arengumappi köitmise tarvis, siis paljudele lastele oli just see päev olnud eriti meeldejääv. Sellest inspireerituna on Johnny valmistanud rühmas ka pasta Bologneset ja oma viimasel päeval juhtis ta rühmas hommikuringi ning õppetegevust.

Itaalia kultuuri tutvustas Johnny ka ülemajalisel Reggio Emilia pedagoogikal põhineval üritusel, mille raames said lapsed õppida teises rühmas. Selle raames uuriti Itaalia riigipiiri ja lapsed said kujundada valgusvarju meetodi abil enda pildi Itaaliast. Arutleti, millise kujuga on itaalia ja milliseid pilte võib riigipiirilt leida. Johnny eestvedamisel õppisid lapsed itaaliakeelset luuletust. Teemapäeva tulemusena valmis ka 0.korruse koridori Itaaliat tutvustav seinaplakat.

Meediakuu kalendriesitlused

Tallinna lasteaias Sipsik esitleti meediakuu lõpuüritusel Eestimaa looduse kalendreid

Iga rühm sai Rohelise kooli teemast Elurikkus ja loodus ühe teema. Nii sellest, kui ka rühmas käsitletud projektõppest lähtuvalt koostati oma  rühma kalender: Südamesipsikud koostasid – Eestimaa kalad; Päikesesipsikud – Eestimaa linnud; Rõõmusipsikud – Eestimaa puud; Naerusipsikud – Eestimaa seened; Mängusipsikud – Eestimaa putukad; Tähesipsikud – Eestimaa loomad.

Loome- ja ettevalmistustöö andis lastele suurepärase võimaluse väljendada end loominguliselt kasutades IKT vahendeid, uurida ja avastada,  ise otsustada, arutada ja aktiivselt tegutseda. Lapsed koos õpetajatega tegid lasteaiakaaslastele tööprotsessist PowerPoint esitluse ja tutvustasid meeskonnatööna  valminud kalendreid, mis olid kõik omanäolised ja huvitavad.

Meediakuu 2018 ürituste eestvedaja oli õpetaja Marielle Korostik.

Mängusipsikute rada tervete hammasteni

Jaanuari teises pooles said Mängusipsikud teada rohkem hammaste ja nende tervena hoidmise kohta. Meie juures käis Helmi ema Reet, kes töötab näo-ja lõualuukirurgina. Ta rääkis lastele enda tööst ja hambaarstidest. Reet selgitas lastele, et hambaarstid on sõbrad, kes oskavad aidata, kui hammastega on muresid. Lisaks näitas ta hambaauku ja rääkis selle parandamisest. Iga laps sai meisterdada endale hambakella ja pärast hambakella tegemist said kõik näidata enda hambaid, mida hambaarst taskulambiga vaatas. Saime kiita, et meie laste hammaste eest on väga hästi hoolitsetud!

Järgneva nädala jooksul kordasime veel hambaarsti räägitud juttu ning parandasime ise hambamulaažide peal plastiliiniga hambaauke. Lapsed said ise olla hambaarsti rollis ja parandada kõik nähtavad augud ning isegi puuduvad hambad juurde voolida.

Lisaks tegime katse kahe toore munaga. Panime ühe muna coca-cola ja teise äädika sisse, et näha mis nende koorega juhtub. Lapsed ennustasid, milliseks munakoor võib muutuda. Järgmisel päeval võrdlesime muna kesta enda hammastega, millel on samuti kolm kihti. Nägime, et coca-cola sees oleva muna koor oli muutunud tumepruuniks ja arutasime, mis juhtub meie hammastega, kui palju limonaadi vms juua. Äädika sees oleva muna koor oli ära lahustunud ja oli ainult pehme, kummine muna alles. Lapsed katsusid mõlemaid ja arutasime, et samamoodi kui palju magusaid jms asju süüa, siis hambaemail muutub pehmeks.

Mängusipsikute õpitud põhitõed hammaste hooldamisel:

1. Toitu tervislikult

2. Jäta söögikordade vahele 3-tunnine paus, et hambad saaksid puhata. Magustoitu oleks seega hea süüa kohe peale põhisööki, mitte mõne aja möödudes.

3. Janu korral joo toidukordade vahel vett, mitte suhkruid sisaldavaid jooke.

4. Pese hambaid 2 x päevas 2 minuti jooksul.

Südamesipsikute meediakuu rada

Jaanuar oli meediakuu, mille raames keskendusime kahele peamisele teemale. 

Kõigepealt kaardistasime lasteaia õues kasvavad puud.

Ilmataat mängis meile vingerpussi ja õues oli sel päeval pakane. Seega tuli üritus tuppa tuua. Nii mängisimegi ühel talvisel neljapäeval lastega QR-koodi mängu ja otsisime lasteaia õuealal kasvavaid puid nn siseruumides.
Südamesipsikutel valmis kalender Eestimaa kaladest. Lapsed said teada, millised on röövkalad, mageveekalad, kus nad elavad ning millest toituvad ja et Eesti rahvuskala on räim.
Kalender jääb kaunistama rühmaruumi terveks aastaks. Läbi erinevate tegevuste omandasid lapsed palju uusi teadmisi Eestimaa looduse kohta ning ühtlasi said nad koostöös õpetajatega arendada erinevate tehniliste vahendite kasutamise oskust.

Lapsed said võimaluse kasutada koos õpetajaga tahvelarvutit ning lahendada koode. Kui puud leitud, koguneti saali ning iga rühm sai tutvustada, milliseid puid nad leidsid. Hiljem õuesoleku ajal mindi koos oma õpetajaga hoovis otsima neid puid, mida mängu käigus leiti. Lapsed said teada, et meie lasteaia õuealal kasvavad vaher, kask, lehis, kastan, pihlakas ja tamm.

Lisaks mängule valmisid igal rühmal meediakuu raames Eestimaa looduskalendrid. Jaanuarikuu lõpus toimus kokkuvõttev esitlus, kus iga rühm tutvustas oma kalendrit läbi PowerPoint esitluste või video.

Rõõmusipsikute Suure Taimejahi rada

Rõõmusipsikud alustasid helmekuul teekonda talvisesse puude riiki.

Teekonna alustuseks läksime külla juba sügisel tuttavaks saanud puude juurde.

Rõõmusipsikud vaatlesid raagus puid ja proovisid tüve järgi ära arvata, mis puuga on tegu. Kõige tuttavamad kastani- ja tammepuu tundsid lapsed kohe ära oma asukoha järgi. Olid ju need puud sügisel kõigi laste lemmikud oma viljade tõttu. Ka kasepuu oma valge tüvega reetis end.

Rõõmusipsikud vaatlesid ja loendasid puhkavaid puid. Lapsed märkasid puudega toimunud muutusi ja oskasid näha erinevusi. Iga puu sai tänu muistendile või mõistatusele palju lähedasemaks. Lastele pakkus huvi puu kujutamine aastaringselt. Nii said puud endale talve- , kevad -, suve- ja sügisrüü.

Rõõmusipsikutele meeldis puudega mängida, neid plastiliinist voolida ja joonistada. Kõige selle tulemusena valmis Eestimaa 100. sünnipäevaks koostöös perega üks väga vahva Eestimaa puid tutvustav kalender.

Rõõmusipsikud teavad, et puud annavad õhku, puidust tehakse paberit ning neid kallistades saab jõudu. Rõõmusipsikud teavad ka, et kasemahl on magus ja vahtralt saab endale teise nina.

Päikesesipsikute Suure Taimejahi rada

Päikesesipsikutel oli see kuu väga tegus. Rohelise Kooli raames vaja meisterdada lasteaia maketti. Meie osaks olid mänguväljakud. Meisterdasime neid puuokstest, värvilistest traatidest ja ühendasime kõik osad plastiliiniga. Lapsed pildistasid eelnevalt mänguväljakul olevaid atraktsioone, seejärel saime rühma meisterdamas piltide järgi. Lapsed värvisid eelnevalt puuoksad, mis said mänguväljakutelt kokku korjatud. Nukumaja meisterdasime tikutopsist ja mäe tegime munakarbi osast, olime leidlikud, meisterdasime lennuki väikestest papitükkidest ja vedrukiiged tulid plastiliinist ja pehmest-värvilisest traadist. Meisterdamist jagus ja kõigil oli põnev!
Kuu teises pooles oli ülesandeks meisterdada Lindude kalender 2018. Leppisime kokku millised linnud kalendrisse paneme ja alustasime otsast kalendri põhja valimisega, seejärel mõtlesime välja kujunduse ja edasi juba läks lindude joonistamiseks, kuude nimetuste, aastaarvud, lindude nimede ja kuupäevade meisterdamiseks. Lapsed tegid koostööd paaridena, mõlemad kleepisid nii linnu kui kuude tähti. Töö oli mahukas, sest meil on suured lapsed ja samas ka põnev, olime lõpptulemusega väga rahul. Meie vahvad kalendrid said ka üles pildistatud, samuti paaris, üks laps hoidis ja teine tegi klõpsu fotoaparaadiga. Põnev oli arvutis teha PowerPointi, kuhu lapsed lisasid linnu nime ja sinna alla pildid. Lõpuks esitlesime oma kalendrit teiste rühmade ees, saalis, üks laps oli arvuti taga ja teine abistas esitlustega.

Meisterdasime ka aasta lindu metsist. Metsis on meil oktoobri kuu lind.

Naerusipsikute meediarada

Laste soovidest ja jaanuarist kui meediakuust inspiratsiooni saades sai Naerusipsikute rühmas alguse uus projekt. Selle projekti raames avaldasid lapsed soovi uurida elektrit ja erinevaid elektriseadmeid (tahvelarvutit, arvutit, televiisorit, telefoni). Peamiseks sooviks oli lastel teada saada, mis on elektriseadmete sees, kuidas need töötavad või kuidas neid parandada. Veel sooviti teada saada, kuidas tehakse multikaid ja mis on patareide sees, et nad saavad panna tööle elektriseadmed. Kuna kogu uus projekt on seotud elektriga, siis elektri uurimisest alustatigi. Esmalt tehti seda rühmas omal jõul. Lapsed said teada, kust elekter tuleb ja milleks seda vaja on. Selle tulemusel kujundati õpiseinale skeem sellest, kuidas elekter jõuab elektrijaamast meieni. Õpitu kinnistamiseks külastasid Naerusipsikud Energiaavastus keskust, kus sai erinevaid elektri mõjul töötavaid esemeid uurida, katsetada ja avastada. Mängu ja vestluste tulemusena said lapsed teada, miks vajavad seadmed töötamiseks elektrit ning kuidas seda saadakse. Mõistavad elektriga seotud ohte, elektri mõju inimkehale ja elektri säästmise vajadust. Eksponaate uuriti  avastuskeskuse välgusaalis giidi juhendamisel. Viidi läbi ka välgu- ja staatilise elektri demonstratsioone. Kuna laste üheks sooviks oli ka ise filmi tegemine, siis enne seda otsustati, et filmi tegemist on vaja põhjalikumalt uurida. Selleks avanes meil võimalus minna külla Kanal2 stuudiosse, kus avastati meedia tegemise telgitaguseid. Lapsed said teada, kuidas jõuab telepilt televiisorisse, ning kogesid, kuidas iseennast televiisorist vaadata on. Projekti lõpuks on rühmas plaanis ühistööna valmis saada oma enda tehtud lühifilm.