Lapsevanemate keskkonnaülevaatuse 2021 küsitluse kokkuvõte

Keskkonnaülevaatuse 2021 küsitluse kokkuvõte

Tallinna Lasteaed Sipsik liitus 2017 aasta sügisel rahvusvahelise programmiga Roheline kool, et tuua keskkonnasäästlikku mõtteviisi lasteaia igapäevastesse tegevustesse. 

Keskkonnahariduse strateegia kujundamise eest omistati lasteaiale Sipsik ökomärgis Roheline lipp esimest korda 2018 aasta juunis ja teistkordselt juunis 2020. 

Iga aastase keskkonnaülevaatuse läbiviimisel ja keskkonna-alase tegevuse kavandamisel edastati nii personalile kui ka lastevanematele küsimustik meie poolt valitud Rohelise kooli teemade kohta.

Lastevanemate keskkonnaülevaatuse küsitluses osales kokku 72 lapsevanemat. 

Lastevanematele edastatav küsitlus oli jaotatud rühmade vahel teemade kaupa.

Mängusipsikute rühm – osales 16 lapsevanemat

1. Teema: Transport

Tugevused	Parendustegevused
laps teab, miks on kasulik jalgsi käia ja jalgrattaga sõita	Ehkki 44% tuleb lasteaeda jalgsi ja 56% vastanutest tavapäraselt autoga, siis mõnikord minnakse lasteaiast koju ja ka eelkooli jalgsi. Lapsevanemad põhjendavad, et hommikuti on kiire ja siis ei jõuaks nad üldse lasteaeda, kuid kevadeti lasteaiast ära tulek on küll jalutades.
lapsel on piisavalt võimalusi jalgsi käia või jalgrattaga sõita
100 %küsitluses osalenud lapsevanematest on oma lapsega rääkinud ohutust liiklemisest
lapsega on kaardistatud teekond lasteaiast koju

2. Teema: Kliimamuutused

Tugevused	Parendustegevused
81 % vastanutest on oma lapsega rääkinud kliimamuutustest
81 % vastanutest on teinud midagi, et tekiks vähem toidujäätmeid
75 % vastanutest on loobunud ühekordsete nõude kasutamisest
63 % vastanutest kasutab toidu valmistamisel peamiselt kohalikku, lähedalt transporditud toorainet

Lastevanemate ettepanekud, mida saaks teha lasteaias, et tekiks vähem toidujäätmeid:

• Läbimõeldud toidu planeerimine;

• tellida toitu sellistelt tootjatel, kellel on ökoloogiliselt toiduained pakitud;

• lapsed võiksid kõik portsud tõsta ise; 

• arvestada rohkem laste toidusoovidega;

•  lapsed tõstaksid ise omale sobiva koguse ja toit peab kindlasti olema maitsev, siis süüakse ka kõik ära;

• kasutada toidujäägid ära loovates toitudes. Valmistada väiksemaid koguseid.

Tähesipsikute rühm – osales 11 lapsevanemat

3. Teema: Globaalne kodakondsus

Tugevused	Parendustegevused
	Teavitada lapsevanemaid, millised teemad lasteaias hõlmavad globaalse kodakondsuse temaatikat, sest 55 % vastanutest ei tea seda
89 % vastanutest peab oluliseks erinevate kultuuride tutvustamist lasteaias
lasteaias on loodud kiusamisvaba keskkond – 91 % vastajatest annab jaatava vastuse
Sipsiku lasteaia laps teab, et inimesi ei halvustata nende päritolu, kehalise eripära või muude teistest inimestest erinevate omaduste tõttu – 91 % vastajatest annab jaatava vastuse
lapsele on tutvustatud teiste maade toitu, muusikat või kombeid – 82 % vastajatest annab jaatava vastuse
Lapsevanemad on tänulikud, et see teema on tõstatatud.

4. Teema: Info, teavitamine, kaasamine

Tugevused	Parendustegevused
91 % vastajatest teab, et lasteaed osaleb Rohelise kooli programmis
lasteaia ruumides ringi liikudes on näha infot, et lasteaed osaleb Rohelise kooli programmis
Lapsevanemad on teadlikud, mida tähendab keskkonnasõbralik lasteaed	Anda lastevanematele ülevaade, mida tähendab keskkonnasõbralik lasteaed, sest 27% vastajatest ei tea seda
55% vastajatest on märganud lasteaia kodulehel infot, et osaleme Rohelise kooli programmis	Suunata vanemad külastama lasteaia kodulehte, sest 27% vanematest ei ole vastavat infot märganud
46% vastajatest on märganud sotsiaalmeedias või meedias on ilmunud infot lasteaia keskkonnasõbraliku tegevuse kohta	54% vastajatest ei tea või pole märganud sotsiaalmeedias või meedias ilmunud infot lasteaia keskkonnasõbraliku tegevuse kohta

Südamesipsikute rühm – osales 11 lapsevanemat

5. Teema: Meri ja rannik

Tugevused	Parendustegevused
Lapsevanemad on teadlikud ja kasutavad kodus loodussäästlikke puhastusvahendeid – 82% vastajatest	Teavitada lapsevanemaid lastega tegevuste kaudu mikroplastide kahjulikust mõjust keskkonnale sh mereloomade organismile – 55% vastajatest pole mikroplaste vältinud
lapsele on räägitud veelindude toitmise kahjulikkusest – 82% vastajatest on andnud jaatava vastuse

Ettepanekud, mida lastevanemate arvates võiks lasteaias teha, et selgitada lastele liikide kaitse olulisust mereelus:

• filmi või piltide näitamine (a la kilpkonn, kellel on plastik ümber vms). Raamatus "Laura lood" on ka üks lugu, kus hästi seletatud, millist mõju prügi võib mereelukatele avaldada.

• Jutustada rohkem , temaatilised filmid, õppekäigud 

• Õppeprogrammid, plakatid seintel

• Teha väljasõite loodusesse

• Visualiseerida, jutust on lapsel raske aru saada või sellega suhestuda

• Rääkida mereloomadest, näidata pilte, vaadata pilte ja lühifilme sellest, mis plastik mereloomadega teeb.

• Õpetada lapsi prahti õigesse kohta visakama

• Õpetada, kuidas on õige, et siis lapsed saaksid harida ka vanemaid kodus.

• Film, läbimängida, et lapsed saaks ise osaleda selles.

• Tutvustada mõnda liiki, kelle arvukus on drastiliselt langenud või võõrliiki, kelle arvukus on tõusnud.

6. Teema: Energia

Tugevused	Parendustegevused
Lapsevanemad teavad oma kodumasinate energiamärgistust – 91% vastajatest andis jaatava vastuse	27% vastajatest eemaldab telefonilaadija pistikupesast, kui telefonil on aku täis saanud
82% vastajatest on vahetanud kodus vanad lambipirnid säästlikuma valiku vastu	55% vastajatest ei ole ja 45% vastajatest on kodus tuled alati kustutatud, kui ruumis kedagi pole
Pisut üle poole vastajatest lülitab arvutid ja muud seadmed välja, kui neid enam ei kasuta, mitte ei jäta ooterežiimile?
Lastele on räägitud kodus elektri säästlikust kasutamisest – 73% vastajatest andis jaatava vastuse

Rõõmusipsikute rühm – osales 11 lapsevanemat

7. Teema: Elurikkus ja loodus ja õueala 

Tugevused	Parendustegevused
	Selgitada lastele elurikkuse mõistet – 100% küsitluses osalejatest vastab, et lapsed ei tea, mida tähendab elurikkus
	Tutvustada lastele puuliike lasteaia õuealal
	Lapsevanemad ei tea, et lapse rühmal on lasteaia õuealal oma peenar või rühmas taimekast, et laps näeks, kuidas toidutaimed kasvavad ning ta saaks õppida lihtsamaid aiatöid
	Lapsevanemad ei tea, kas lasteaia õuealal on lindudele pesakaste ja toidumajakesi või putukahotelle
	Lapsevanemad ei tea, kas lapse rühm hoolitseb lindude talvise toidulaua eest
laps teab, millised putukad, linnud ja teised loomad elavad lasteaia õuealal või külastavad seda	Nooremate rühmade lapsed ei tea, millised putukad, linnud ja teised loomad elavad lasteaia õuealal või külastavad seda
lasteaia õueala pakub lapsele piisavalt võimalusi põnevaks tegutsemiseks, mängimiseks ja jooksmiseks	Rajada lasteaia õuealale ala, kus muru ei niideta ning lapsed saavad taimi ja putukaid uurida
lapsed on loodust uurinud ja õppinud õues – arvab 73% vastajatest

Lastevanemate ettepanekud, mida võiks teha, et suurendada lasteaia õueala elurikkust:

• Peenramaa, istutamine, lindude toitmine.

• suvisel ajal oleksid kindlasti ka väikesed juurvilja-/salatipeenrad toredad

• korraldada väljasõite või jalutuskäike parkidesse, kus on olemas erinevaid taime- ja loomaliike

• lindude talvine toitmine, pesakastid lindudele ja oravatele, putukahotellid, marjapõõsad, õunapuud jms

• peenarde loomine (köögiviljade istutamine)

Küsisime siis Franki käest: “Kas tead, mida tähendab elurikkus?” Ja muidugi ta teadis... “See on see kui sa rikud oma elu..” 

Päikesesipsikute rühm – osales 12 lapsevanemat

8. Teema: Prügi ja jäätmed

Tugevused	Parendustegevused
Sipsiku lasteaia laste pered sorteerivad prügi
Lapsele selgitatakse, miks on vaja prügi sorteerida ja mis sorteeritud prügist saab
biojäätmed kogutakse muust prügist eraldi
pandipakendid viiakse taaraautomaati
aegunud ravimid viiakse tagasi apteeki
patareid ja vanad akud viiakse kogumispunkti
kasutatud riided antakse teisele ringile – 100 % vastajatest

Lastevanemate ettepanekud, mida võiks teha, et vähendada lasteaias biojäätmete teket:

• Toitu valmistada vastavalt sööjate arvule;

• toit olgu värviline, maitsev ja kaunilt serveeritud;

• lastele, kes toitu soovivad, anda võimalus see ära süüa, sest laste energiatarve ja kasvuspurdid toimuvad erinevatel aegadel. Täis kõhuga laps on rõõmus laps, jõuab rohkem ja magab paremini;

• anda toidujääke söögiks rühmaruumis olevatele tigudele. 

Naerusipsikute rühm – osales 11 lapsevanemat

9. Teema: tervis ja heaolu

Tugevused	Parendustegevused
Sipsiku lasteaia lapsed käivad nädalavahetusel õues kõndimas või aktiivselt tegutsemas
lapsed on päeva lõppedes lasteaias viibitud ajaga rahul
Lapsevanemad annavad 100 % oma panuse, et takistada lasteaias haiguste levikut
46 % vastajatest arvab, et laps oskab õigesti käsi pesta	54 % vastanutest arvab, et laps ei oska õigesti käsi pesta
91 %vastanutest pakub lapsele igapäevaselt puu- ja köögivilju

10. Teema: Vesi

Tugevused	Parendustegevused
laps joob janu korral kraanivett – 64 % vastajate arvates	Vanemad ei tea, kas lasteaia õppetöös selgitatakse vee säästmise vajadust
kodus juhitakse lapse tähelepanu vee säästlikule kasutamisele

Lastevanemate ettepanekud, mida võiks lasteaias teha, et selgitada lastele vee säästva kasutamise olulisust: 

• Võib-olla näiteks selle kaudu, et kõik tahavad juua, nt ka taimed - ja kui liiga palju vett kulub, siis taimele ei jätku ja tal on paha olla vms

• käsi pestes jm toimingutes õpetada säästmist

Personali keskkonnaülevaatuse 2021 küsitluse kokkuvõte

Keskkonnaülevaatuse 2021 küsitluse kokkuvõte

Tallinna Lasteaed Sipsik liitus 2017 aasta sügisel rahvusvahelise programmiga Roheline kool, et tuua keskkonnasäästlikku mõtteviisi lasteaia igapäevastesse tegevustesse. 

Keskkonnahariduse strateegia kujundamise eest omistati lasteaiale Sipsik ökomärgis Roheline lipp esimest korda 2018 aasta juunis ja teistkordselt juunis 2020. 

Iga aastase keskkonnaülevaatuse läbiviimisel ja keskkonna-alase tegevuse kavandamisel edastati nii personalile kui ka lastevanematele küsimustik meie poolt valitud Rohelise kooli teemade kohta.

Personali keskkonnaülevaatuse küsitluses osales 9 töötajat. 

Teema: Elurikkus ja loodus

1. Küsimusele, kas lapsed teavad, mida tähendab elurikkus, andis jaatava vastuse 2 ja eitava vastuse 5 küsitluses osalejat. 

Parendustegevus: selgitada lastele elurikkuse mõistet.

2. Küsimusele, Kas lapsed teavad ja tunnevad puu- ja põõsaliike lasteaia õuealal?

andis jaatava vastuse 1 ja eitava vastuse 3 küsitluses osalejat. 1 vastaja arvas, et lapsed tunnevad ainult puuliike ja 4 vastajat arvas, et tunnevad mõningaid puu- ja põõsaliike. 

Parendustegevus: leida võimalusi, et tutvustada lastele õueala puu- ja põõsaliike. 

3. Küsimusele, Kas olete lastega kasvatanud lasteaia õuealal oma peenras või rühmas aknalaual taimi, et lapsed näeksid, kuidas toidutaimed kasvavad?

Andis jaatava vastuse 6 ja eitava vastuse 3 küsitluses osalejat. 

Tugevus: lapsed on kasvatanud ja näinud kuidas toidutaimed kasvavad. 

4. Küsimusele, Kas lapsed teavad, et lasteaia õuealal on lindudele pesakaste ja toidumajakesi?

Andis jaatava vastuse 100% vastanutest.

Tugevus: lasteaia õuealal on lindudele pesakaste ja toidumajakesi

5. Küsimusele, Kas lapsed hoolitsevad lindude talvise toidulaua eest?

Andis jaatava vastuse 7 ja eitava 2 küsitluses osalejat.

Tugevus: lapsed hoolitsevad lindude talvise toidulaua eest

6. Küsimusele, Kas lapsed teavad, millised putukad, linnud ja teised loomad elavad lasteaia õuealal või külastavad seda?

Andis jaatava vastuse 8 ja eitava vastuse 1 osaleja.

Tugevus: lapsed teavad, millised putukad, linnud ja teised loomad elavad lasteaia õuealal või külastavad seda

7. Küsimusele, Kas lasteaia õueala pakub lapsele piisavalt võimalusi põnevaks tegutsemiseks, mängimiseks ja jooksmiseks?

Andis jaatava vastuse 100% küsitluses osalejatest.

Tugevus: lasteaia õueala pakub lastele piisavalt võimalusi põnevaks tegutsemiseks

8. Küsimusele, Kas olete lastega loodust uurinud ja õppinud õues?

Andis jaatava vastuse 8 ja eitava vastuse 1 küsitluses osaleja. 

Tugevus: lapsed uurivad loodust ja õpivad õues.

9. Küsimusele, Kas lasteaia õuealal peaks olema ala, kus muru ei niideta ning lapsed saavad taimi ja putukaid uurida?

Andis jaatava vastuse 100% küsitluses osalejatest.

Parendustegevus: rajada lasteaia õuealale ala, kus muru ei niideta ning lapsed saavad taimi ja putukaid uurida.

10. Lasteaia õueala elurikkuse suurendamiseks on pakutud järgmised lahendused: 

Pajuonn võiks olla lastel, et sinna sisse pugeda.

Putukahotellid ja igale rühmale oma roheala; peenar; kompostikast

Pesakastide rajamine.

Putukate hotelli peale võiks küll mõelda. Puid, põõsaid on piisavalt.

Kodumaiseid puu- ja põõsaliike võiks küll lasteaia õuealal olla.

Parendustegevus: putukahotellide rajamine, rändlindude pesakastide uuendamine, pajuonni rajamine, lasteaeda Click and Grow nutikad ürdipotid – suurepärane võimalus algajale rohenäpule, kes ennast taimede kasvatamisega väga mugavalt veel ei tunne, taimede kiire kasvamise jälgimine, aastaringselt oleks värsked taimed lastele kättesaadavad ja head söömiseks.

Teema: Meri ja rannik

1. Küsimusele, Kas kasutame lasteaias loodussäästlikke puhastusvahendeid?

Andis jaatava vastuse 2 ja eitava vastuse 1 küsitluses osaleja. 6 vastajat ei osanud küsimusele vastata.

Parendustegevus: teavitada personali lasteaias kasutusel olevatest puhastusvahenditest ja juhtida tähelepanu ökomärgistusele puhastusvahendil. 

2. Küsimusele, Kas oled vältinud hambapastat ja kosmeetikatooteid, mis sisaldavad mikroplaste (reklaamides sageli „puhastavad pärlikesed vms)?

Andis jaatava vastuse 8 ja eitava vastuse 1 vastaja. 

Tugevus: Personal on teadlik mikroplastidest kosmeetikatoodetes. 

3. Küsimusele, Kas räägime lastele veelindude toitmise kahjulikkusest?

Andis jaatava vastuse 100% vastajatest. 

Tugevus: Õpetajad rägivad ja lapsed teavad veelindude toitmise kahjulikkusest.

4. Ettepanekud, mida võiks lasteaias teha, et selgitada lastele mere ja rannikuga seotud teemasid sh liikide kaitse olulisust mereelus:

Rohkem mereteemalisi raamatuid, mänge, keskuseid;

lapsed on ise avaldanud soovi rohkem teada saada näit. partide elust. See annab võimaluse tutvustada lähemalt rannikuvetes pesitsevate linnuliikidega;

väljasõidud mere äärde;

vaadata erinevaid lühifilme, külastada mere äärseid paiku.

5. Ettepanekud teema Meri ja rannik käsitlemisel:

Jätkata rannikumatkade korraldamist;

Väljasõidud kord kvartalis mere äärde (erinevad paigad), võimalusel kaasata mõni teadlane, kes oskab ka lastele mere saastest rääkida, samuti lastega prügi korjamine, katsete tegemine (kas laguneb vees või mitte)

Teema: Prügi ja jäätmed

1. Küsimusele, Kas selgitate lastele, miks on vaja prügi sorteerida?

Andis jaatava vastuse 100% vastanutest. 

Tugevus: lapsed teavad prügi sorteerimise vajalikkust.

2. Küsimusele, Kas lapsed teavad, mis sorteeritud prügist saab?

Andis jaatava vastuse 6 ja eitava vastuse 3 küsitluses osalejat. 

Tugevus: personali arvates üldiselt lapsed teavad, mis sorteeritud prügist saab. 

3. Küsimusele, kas olete lastega viinud pandipakendid taaraautomaati?

Andis jaatava vastuse 3 ja eitava vastuse 6 küsitluses osalejat. 

Parendustegevus: Võimalusel korraldada lastega pandipakendi taaraautomaati viimine, et teavitada lapsi pandipakendite ringlusesse andmisest. 

4. Küsimusele, Kas lapsed teavad, kuhu kogume lasteaias patareid?

Andis jaatava vastuse 8 ja eitava vastuse 1 küsitluses osaleja.

Tugevus: lapsed teavad, kuhu kogume ja et kogume ohtlikud jäätmed muust prügist eraldi.

5. Küsimusele, kas olete selgitanud lastele taaskasutuse võimalusi ja vajadust?

Andis jaatava vastuse 100% vastajatest.

Tugevus: Lapsed teavad taaskasutuse võimalusi.

6. Küsimusele, Kas lasteaia rühmaruumis ja õuealal on prügi?

Andis jaatava vastuse 4 ja eitava vastuse 5 küsitluses osalejat. 

7. Küsimusele, Kas prügikaste on lasteaia õuealal piisavalt

Andis jaatava vastuse 5 ja eitava vastuse 3 vastajat. Üks vastaja ei osanud öelda. 

Tugevus: Meie lasteaia rühmaruumid ja õueala on prügivabad.

8. Küsimusele, Mida Teie arvates võiks teha, et vähendada lasteaias biojäätmete teket?

Anti järgmised vastused:

Hommikuti vähem toitu teha;

Lapsed tõstavad ise toitu nii palju kui soovivad. Võivad ka juurde võtta. Siis maitseb toit paremini; 

Toitlustusfirmaga koostöös vähendada hommikupudru ja antava piima koguseid, et ei peaks nii palju toitu ära viskama;

toidukoguste rühma saatmine võiks olla väiksem, lastele nähtavaks tegemine ning koos sorteerimine aitaks kindlasti kaasa, lapsevanemate kaasamine;

Hommikust putru teha kindlasti vähem, parandada toidu kvaliteeti

9. Personali ettepanekud teemade Prügi ja Jäätmed käsitlemisel lasteaias :

Prügikonteiner eraldi pakendite jaoks;

Tuleb ikka aegajalt teemast rääkida, lastega vestelda;

Plastikust mänguasjade vähendamine (purunevad kergesti ja tekib väga palju plastikuprügi);

õppetegevustes taaskasutus (ei pea olema alati puhas valge paber - kunsti saab ka papile teha või paberkottidele);

prügi sorteerimine – mäng kättesaadav lastele rühmas

Teema: Vesi 

1. Küsimusele, Kas juhite laste tähelepanu vee säästlikule kasutamisele?

Andis jaatava vastuse 100% vastajatest.

Tugevus: Lapsed oskavad vett säästlikult kasutada, kui nende tähelepanu sellele juhtida. 

2. Küsimusele, Kas selgitate lastele vee säästmise vajadust?

Andis jaatava vastuse 100% vastajatest.

Tugevus: lastele on selgitatud vee säästmise vajadust

3. Küsimusele, Kas olete lastega jälginud ja võrrelnud veekulu?

Andis jaatava vastuse 1 ja eitava vastuse 8 küsitluses osalejat.

Parendustegevus: Jälgida , mõõta ja võrrelda lastega veekulu näit käte pesemisel

4. Küsimusele Kas lapsed teavad, kust tuleb kraanivesi ja mis saab kasutatud veest?

Andis jaatava vastuse 2 ja eitava vastuse 4 vastajat, 3 küsitluses osalejat ei osanud vastata.

Parendustegevus: Kavandada tegevusi (näit õppefilmide vaatamine, katsete tegemine, Tilgu nipiraamat jt õppematerjalid Tallinna Vesi kodulehelt), läbi mille lapsed mõistaksid, kust tuleb kraanivesi ja mis saab kasutatud veest. 

5. Küsimusele, Kas õppetöös käsitletakse vee ja eluslooduse seoseid?

Andis vastuse 8 ja eitava vastuse 1 küsitluses osaleja. 

Tugevus: õppetöös käsitletakse vee ja eluslooduse seoseid

6. Küsimusele, Mida Teie arvates võiks lasteaias teha, et selgitada lastele vee säästva kasutamise olulisust?

Saadi järgmised vastused:

* Lisada vee kasutamise kohta kraanikausside juurde teabelehti;

* teha erinevaid katseid veekulu kohta, vaadata õpetlikke videoid vms.;

* erinevate katsete tegemine, ise eeskujuks olemine, 

*õppematerjalide visualiseerimine ja kättesaadavaks tegemine (rühmades võiks olla interaktiivsed tahvlid, kus näiteks on 4-5 erinevat keskkonna teemalist õppevideot)- lapsed saavad vabalt valitud ajal neid ise vaadata;

* suuremad rühmad saavad ise koostada oma teadmiste põhjal vee-teemalisi videoid ning need on siis lastele kättesaadavad ja tuletavad jälle meelde, kuidas loodust kaitsta, keskkonda säästa jne);

* mõttemängude mängimine või lastega filosofeerimine, mis saaks siis , kui vesi otsa saaks.

Teema: Elekter

1. Küsimusele, Kas tead, kui palju elektrit me kulutame lasteaias erinevatel kuudel ja aastatel?

Andis eitava vastuse 100% küsitluses osalejatest.

Parendustegevus: Teavitada töötajaid elektri kulust lasteaias erinevatel kuudel ja aastatel.

2. Küsimusele, Kas oled teinud midagi, et lasteaias energiat säästa?

Andis jaatava vastuse 100% küsitluses osalejatest.

Tugevus: Personal on teadlik ja teinud midagi, et lasteaias energiat säästa.

3. Küsimusele, Kas eemaldad telefonilaadija pistikupesast, kui telefonil on aku täis saanud?

Andis jaatava vastuse 100% küsitluses osalejatest.

Tugevus: Personal on teadlik, et mobiililaadija pidevalt pistikus hoidmine elektrit märkimisväärselt ei kuluta, küll aga on soovitav ülekuumenemise ja ohutuse põhjustel telefoni mitte kogu aeg laadimas hoida, et vältida pistikupesade ülekoormust.

4. Küsimusele, Kas rühmas on tuled alati kustutatud, kui ruumis kedagi pole?

Andis jaatava vastuse 100% vastajatest.

Tugevus: Personal püüab elektrikulusid vähendada, kuid üldkasutatavatesse ruumidesse võiks olla kleebitud meeldetuletused, kus ruumist lahkumisel kutsutakse töötajaid tuld kustutama. 

5. Küsimusele, Kas lülitad arvutid ja muud seadmed välja, kui neid enam ei kasuta, mitte ei jäta ooterežiimile?

Andis jaatava vastuse 7 ja eitava vastuse 2 vastajat. 

Tugevus: Personal on teadlik, et ooterežiimi vältimisega on võimalik energiat kokku hoida. 

6. Küsimusele, Kas selgitad lastele elektri säästmise vajadust?

Andis jaatava vastuse 8 küsitluses osalejat. 

Tugevus: Lasteaias selgitatakse lastele elektri säästmise vajadust, sest meie planeedi tulevik sõltub konkreetselt meie praegustest tegudest. Igaüks püüab astuda väikese sammu kliimamuutuse peatamiseks. 

7. Küsimusele, Mida võiksime veel teha, et energiat säästa?

Tehti järgmised ettepanekud:

* Rohkem led pirne kasutada;

* jälgida, et tuled ei põle niisama; 

* Erinevad katsed, teemapäevad;

* Teha elektrivaba päev!

Teema: Tervis ja heaolu

1. Küsimusele, Kas liigud või viibid nädalavahetusel värskes õhus?

Andis 100% vastajatest jaatava vastuse. 

Tugevus: personal pöörab tähelepanu aktiivsele värskes õhus liikumisele ka töövälisel ajal.

2. Küsimusele, Kas annad omapoolse panuse, et takistada lasteaias haiguste levikut?

Andis jaatava vastuse 100% vastajatest.

3. Küsimusele, Kas lapsed oskavad õigesti käsi pesta ja teevad seda?

Andis jaatava vastuse 5 vastajat, 4 vastajat arvas, et lapsed pesevad käsi meeldetuletusel.

Parendustegevus: Pöörata jätkuvalt laste tähelepanu käte pesemise vajalikkusele. 

4. Küsimusele, Kas lastel on võimalik iga päev õues mängida ja õppida?

Andis jaatava vastuse 100% vastajatest.

Tugevus: Lasteaia sipsik lapsed mängivad ja õpivad igapäevaselt õues. 

5. Küsimusele, Kas lapsed saavad ise igapäevaselt puu- ja köögivilju võtta/pakkuda?

Andis samuti jaatava vastuse 100% vastajatest.

Tugevus: Lasteaia Sipsik lapsed saavad igapäevaselt ise puu- ja köögivilju terviseampsuks võtta. 

6. Küsimusele, Kas lapsed söövad värskeid salateid?

Andis jaatava vastuse 8 ja eitava vastuse 1 vastajatest. 

Tugevus: Üldiselt söövad lasteaia Sipsik lapsed värskeid salateid, kuid parendustegevusena võiks olla lastega ise tervislike salatite valmistamine. 

7. Küsimusele, Kas lapsed saavad ise janu korral vett juua?

Andis jaatava vastuse 8 ja eitava 1 vastajatest. 

Tugevus: Üldiselt saavad lasteaia sipsik lapsed janu korral ise vett juua.

8. Küsimusel, Kas õppetegevuses on tervisega seotud teemasid ja aktiivtegevusi nt teiste maade toidu tutvustamine, kokkamine jne?

Andis jaatava vastuse 6 ja eitava vastuse 3 küsitluses osalejat. 

Parendustegevus: Kavandada õppetegevuste läbiviimisel teiste maade toidu tutvustamisega seotud teemapäevi. 

Tervis ja heaolu teema käsitlemisel lisati, et

Tervise teema on väga oluline ning sellega tuleks alustada võimalikult vara, näiteks on meil erinevate kultuuriliste taustadega lapsi rühmas (vastavalt nende kultuurile, korraldada toidupäevi, tutvustamaks erinevaid kööke ja maitseid), lapsed ei söö väga paljusid toite, seetõttu tulekski neile tutvustada erinevaid maitseid ning pidevalt. 

Eesti Vabariigi sünnipäev

 Täna tähistasid Tallinna Lasteaia Sipsik õpetajad ja lapsed Eesti Vabariigi sünnipäeva. 

Tähistamine sai alguse kell 7:35 Pika Hermanni torni juures, mille tipus heisati Eesti lipp hümni saatel. 

Rühmas tegime koos lastega Eesti lipuga kaunistatud muffineid ja maiustasime nendega hommikupoolikul. 

Kell 11 kogunesime õue pidulikule aktusele. Laulsime üheskoos hümni, tantsisime liputantsu ning vanemad rühmad esitasid laulud ''Eesti laps'' ja ''Üks isemoodi maa''. Üllatuseks lastele olid õpetajad valmistanud ette marssimise etteaste ja lapsed elasid õpetajatele kaasa. 

Tähistamise lõpetasime ümber maja üheskoos marssimise ja direktori tervitamisega. Pärast piduliku osa lõppu said lapsed tantsida lumediskol ja mängida sini-must-valgete õhupallidega. 

Aitäh, meie kõige vanema rühma õpetajad Kärt ja Joanna-Eliisa, ürituse korraldamise ja läbiviimise eest!