Keskkonnahommik Nähkaga

Linnuristipäeva keskkonnahommikul Nähkaga esitleti Tallinna lasteaias Sipsik keskkonnahoidu ja säästvat tarbimist tutvustavaid reklaame.

Ülemaailmsete keskkonnategude nädala raames viidi Tallinna lasteaias Sipsik läbi üritus "Sipsiku keskkonnajäljed nutikuul", kus keskkonnahoiu teemade käsitlemisel õppimise ja põnevaks muutmise eesmärgil kasutati ja katsetati erinevaid digivahendeid. Tegevuste läbiviimise tulemusel valmisid rühmadel erinevad sotsiaalreklaamid: Naerusipsikutel – „Säästa vett!“, Südamesipsikutel – „Säästa elektrit!“, Rõõmusipsikutel – „Säästa loodust!“, Mängusipsikutel – „Sorteeri prügi!“ ja südamekuust lähtuvalt Päikesesipsikutel – „Tarbi targalt!“ ning Tähesipsikutel – „Liigu terviseks!“.

Filosofeerimine

Südamekuu raames viidi lasteaia Sipsik Mõttemugulas täna väikeste filosoofidega läbi vestlus teemal Rohelus. Vestluses osalesid keskkonnatöörühma liikmed neljast vanemast rühmast. Arutasime lastega kas ja miks peab rohelust säilitama. Antud teemast lähtuvalt toimus ka hääletus, mille abil lapsed jõudsid otsusele ja põhjendasid seda ka teistele, kuidas peaks linnas maad kasutama ja mis kasu annab rohelus meie südamele. #ecoschools

Puurvilja kolmapäev

Teada on, et puu- ja köögiviljades leidub ohtralt vitamiine ja mineraalaineid, mis aitavad lastel tunda end terve ja energilisena. Et süüa rohkem puu- ja juurvilju, otsustasid Sipsikud katsetada erinevaid võimalusi ja meisterdada rühmades erinevatest puu- ja juurviljadest üks uhke lind ehk puurvilja lind, mida oleks lihtne aeg-ajalt suhu pista. Lapsed olid õpetajate juhendamisel julged ja loovad ning porganditest, kapsastest, õuntest, viinamarjadest ning muust käepärasest valmisidki hommiku jooksul uhked paabulinnud, jaanalinnud, öökullid, pardid ja fantaasialinnud, mis maitsesid tõesti hästi ja tegid südamele pai.

Jooga teisipäev

Kuna jooga aitab lastel saavutada paremat kontakti iseenda ja sõpradega ning luua mõnus rahulik energia mängimiseks ja õppimiseks, otsustati südamenädala raames viia läbi laste muinasjutujooga.

Teisipäeva hommikul otsisid kõik väikesed Sipsikud õpetaja Getteri poolt jutustatud muinasjutu ja liigutuste ettenäitamise saatel piraatide aardeid.

Kõigepealt saadi sisalikult kiri ehk aardekaart. Seejärel pakiti asjad kotti ja asuti laevaga teele. Merd pikksilmaga uurides, oli näha, et piraadid on läheduses. Heisata tuli suured purjed, et kiiremini edasi sõita, kuid piraadid lähenesid siiski ohtlikult kiiresti. Midagi tuli ette võtta. Ei aidanudki muu, kui vette hüpata ja kiiresti ujuma hakata. Laste seiklusi jälgis aga sõbralik delfiin, kes lastele õigel ajal appi tuli ja lapsed aaretesaarele viis. Saarel oli vaja teada salasõna, mille abil endale paat saada, et sellega madude koopasse, kus aare peidetud oli, aerutada. Mida teha madudega? Muidugi magama võluda, aardekast võtta ja kiiresti tagasiteed otsima hakata. Jälle tuli appi sõbralik delfiin, kes lapsed õnnelikult koju sõidutas.

Aitäh, õpetaja Getter!

Smuuti esmaspäev

Kuna smuutid aitavad lastel olla tervemad, tugevama immuunsüsteemiga ja rõõmsameelsemad, viidi südamenädala raames lasteaias Sipsik läbi smuuti esmaspäev.

Iga rühm valmistas oma smuuti. Smuuti vedeldajana kasutati vett või keefiri, puuviljapõhjaks oli banaan. Marjad, rohelised lehtköögiviljad ja kasulikud rasvad valis iga rühm vastavalt oma maitsele.

Üks tervislik smuuti on tõesti suurepärane viis päeva alustamiseks!

Programmi Roheline kool keskkonnaülevaatus

Tallinna lasteaed Sipsik

Programmi Roheline kool keskkonnaülevaatus

Ülevaatuse eesmärk: kaardistada hetkeseis

Ülevaatuse sihtgrupp: lapsevanemad koostöös lastega ja personal

Ülevaatuse läbiviimise aeg: jaanuar 2018

Lasteaia keskkonnaülevaatuse läbiviimist juhtis Tallinna lasteaia Sipsik keskkonnatöörühm. Vaadeldi 12 teema olukorda igapäevaelu korraldamises, majandamises ja õppetöös.

Keskkonnaülevaatus viidi läbi 1. – 31. jaanuar2018. Keskkonnaülevaatuseks loodi elektroonilised küsitlused google forms keskkonnas lapsevanematele ja lastele ning personalile. Küsitlused olid jagatud valdkondade kaupa (12 valdkonda). Iga rühma lapsed ja lapsevanemad said vastamiseks keskmiselt 10 küsimust. Personali küsitlus oli kõige mahukam, sisaldas 36 küsimust. Küsimused olid sõnastatud „JAH“ või „EI“ vastustega ning küsimusele vastates oli võimalus ka oma valikut põhjendada. Küsitlus oli anonüümne ja viidi läbi kolmel tasandil.

I tasand – lapsevanemad koostöös lastega

II tasand – lasteaia personal

III tasand – töö 4-7 aastaste lastega rühmades. Õpetajad fikseerisid laste teadmisi nendele antud teema kohta. Tulemusena valmisid temaatilised plakatid.

Rühmad ja teemad:

Rõõmusipsikud - 1.Elurikkus ja loodus; 2.Meri ja rannik

Naerusipsikud - 3.Kliimamuutused ; 4.Jäätmed

Südamesipsikud - 5.Energia; 6.Vesi

Päikesesipsikud – 7.Globaalne kodakondsus; 8.Tervis ja heaolu

Mängusipsikud - 9.Prügi; 10.Transport

Tähesipsikud – 11.Lasteaia õueala; 12. Info, teavitamine ja kaasamine

Tulemused:

Küsitlusele vastas 103 lapsevanemat 77%. Personali ankeete laekus 14 (22-st) – 64%.

Personal

Küsitlus näitab, et 100% vastanutest teab, et meie lasteaed osaleb „Rohelise kooli“ programmis ning teab programmi eesmärke.

79% vastajatest teab, et oleme keskkonnasõbralik lasteasutus, kes osaleb keskkonnahariduse kujundamisel – kogu rühma personal on lastele eeskujuks, lastele antakse teadmisi, kuidas säästa vett, hoida kokku elektrit ning prügiga ringi käia jne

100% teab, et meie üheks prioriteediks on keskkonnaharidus ja keskkonnasõbralik käitumine ning 86% mõistab, et väärtustame keskkonnahoidu.

100% teab, et haridusasutuse kodulehel on info, et osaleme rohelise kooli programmis.

14% arvab, et meie allhankijad, sh toitlustaja ja tarnijad teavad, et vajame keskkonnasõbralikult toodetud materjale ja vahendeid;

21% arvab, et toitlustaja ei tea ja 64% ei tea vastata.

64% vastajatest arvab, et meedias või sotsiaalmeedias on ilmunud infot meie keskkonnasõbralikkuse kohta; 7% arvab, et ei ja 29% ei tea.

Lapsevanemad ja lapsed

Teema: Meri ja rannik

Küsitluses osalesid Rõõmusipsikute rühma lapsevanemad ja lapsed.

Küsitlus viidi läbi jaanuaris 2018

Vastuseid laekus 20.

Oleme rahul:

1. Lasteaed Sipsik korraldab õppekäike mere äärde ning seal temaatilisi vaatlusi ja mänge.

2. Lasteaed on suurendanud lasteaia õueala elurikkust (kompostimine, putukahotellid jne.); lasteaia õuealal on lindudele pesakastid ja toidumajakesed.

3. Lapsed on õues õppinud ja loodust uurinud.

4. Lasteaia mänguväljakute ääres on tuulekaitseks hekid.

5. Lapsed saavad lasteaia õuealal palju joosta ja mängida.

Küsitluse tulemuste põhjal võib öelda, et osa lapsevanemaid on rohkem informeeritud lasteaia tegemistest. Kuid on ka lapsevanemaid, kes täpselt ei tea, mida lasteaias tehakse.

Sellest ka vastakad vastused järgmistes punktides:

1. Lasteaia õppetöös on käsitletud mere ja rannikuga seotud teemasid ja aktiivtegevusi.

2. Lasteaia personal on rääkinud vanematele ja lastele veelindude toitmise kahjulikkusest.

3. Lapsevanematel on väga erinev nägemus sellest, kui tihti õpivad nende lapsed lasteaias tundma erinevaid taime-, seene- ja loomaliike.

4. Pooled vastanutest on teadlikud, millised putukad, linnud jt loomad elavad lasteaia õuealal.

5. Vanemad ei tea, et igal rühmal on oma lillekast, mida hooldada.

Sellest võib järeldada, et oma tegemistest peaksime rohkem infot jagama, tehes seda erinevaid kanaleid pidi (pildis, sõnas, meili teel, suuliselt).

Küsitluse tulemusena selgus ka, et suuremat tähelepanu peaksime pöörama:

hammaste teemale;

õueala puude- ja põõsaste kaardistamisele;

köögiviljapeenarde rajamisele, et lastel oleks võimalus näha ja hoolitseda taimede eest; võimalusel rajama ala, kus muru ei niideta, et lapsed saaksid putukaid ja taimi uurida.

Teema: Prügi ja jäätmed

Küsitluses osalesid Mängusipsikute rühma lapsevanemad ja lapsed.

Küsitlus viidi läbi jaanuaris 2018

Vastuseid laekus 22.

Oleme rahul, et

1. kogume eraldi paberit ja pappi ning pandipakendeid. Üle poolte vastanutest ei kogu eraldi biojäätmeid ja pakendeid. Pooled vastanutest on teadlikud sellest, kui palju jäätmeid nad toodavad, ülejäänud ei ole;
2. meie rühmaruumis ja õuealal ei ole prahti;
3. on piisavalt prügikaste õigetes kohtades.

Me peame midagi ette võtma, et

1. vanemad oleksid rohkem teadlikud sellest, kas lasteaias selgitatakse jäätmete sorteerimise vajalikkust ja mis sorteeritud prügist saab;
2. vanemad oleksid teadlikumad õpetajate aruteludest lastega prügi teemal.

Teema: Transport

Küsitluses osalesid Mängusipsikute rühma lapsevanemad ja lapsed.

Küsitlus viidi läbi jaanuaris 2018

Vastuseid laekus 22.

Oleme rahul, et

1. teenindav transport sõidab lastele ohutult, osa vastajatest ei ole teenindava transpordiga kokku puutunud;
2. üle poolte vastajatest soovitab kasutada liiklemiseks ühistransporti või auto jagamist oma autoga sõitmise asemel;
3. kõik vastanutest soovitavad inimestel rohkem jala käia ning peaaegu kõigil on võimalik tulla lasteaeda jalgsi.

Me peame midagi ette võtma sellega, et

1. enamus vastajatest arvab, et hommikuti on lasteaia ees palju autosid;
2. kolmandik vastanutest kasutab nädalavahetusel linnas liikumiseks sageli oma autot, natukene alla veerandi kasutab ühistransporti ning kaks vastanut liigub nädalavahetusel jala.

Teema: Kliimamuutused ning Prügi ja jäätmed

Küsitluses osalesid Naerusipsikute rühma lapsevanemad ja lapsed.

Küsitlus viidi läbi jaanuaris 2018

Vastuseid laekus 20.

Oleme rahul, et

1. vähemalt korra on lasteaia menüüs kalatoidud;
2. kogume paberit ja pappi muust prügist eraldi;
3. lapsed teavad, miks on vaja jäätmeid sorteerida;
4. lasteaia õualal pole prahti, kuna prügikastid asuvad õigetes kohtades.

Peame rohkem tähelepanu pöörama:

1. komposti kasutamisele;
2. oma maitsetaimede kasvatamisele

Peame midagi ette võtma:

1. koguda biojäätmeid ja pakendeid muust prügist eraldi

Teema: Globaalne kodakondsus

Küsitluses osalesid Päikesesipsikute rühma lapsevanemad ja lapsed.

Küsitlus viidi läbi jaanuaris 2018

Vastuseid laekus 13.

Oleme rahul, et

1. õppetöö kasutatakse teiste maade muinasjutte;
2. lasteaias tutvustatakse süsteemselt Eesti tähtpäevi, toitu, muinasjutte, muusikat ja kodukohta;
3. lasteaias rõhutakse, et inimesi ei tohi halvustada nende pärituolu, kehalise eripära või muude teistest inimestest erinevate omaduste tõttu;
4. lasteaias on loodud kiusamisvaba keskkond.

Peame rohkem tähelepanu pöörama

1. lasteaia õppetöös teiste maade muusika tutvustamisele
2. lasteaia õppetöös teiste maade kommete ja tavade tutvustamisele

Teema: Tervis ja heaolu

Küsitluses osalesid Päikesesipsikute rühma lapsevanemad ja lapsed.

Küsitlus viidi läbi jaanuaris 2018

Vastuseid laekus 13.

Oleme rahul, et

1. lasteaias on loodud lastele päevakava, mille jooksul saavad nad palju liikuda;
2. vanemad käivad koos lapsega väljas jalutamas või mängimas ja seda tihti;
3. lapsed oskavad õigesti käsi pesta ja teevad seda;
4. lastele meeldib lasteaias olla;
5. lastele on õpetatud eelistama süüa tervislikke toite;
6. lastel on võimalik iga päev õues mängida ja õppida;
7. laps sööb tihti salateid, puuvilju ja muud tervislikku;
8. magustatud jookide asemel joob laps vett;
9. mure korral on võimalik sellest rääkida kellelegi lasteaias.

Peame rohkem tähelepanu pöörama

1. antud teemasid tuleb rohkem kajastada ja seda nii õppe- ja kasvatustegevustes, rühmaruumi õpiseintel ja igapäevastes vestlustes lastega.

Teema: Vesi

Küsitluses osalesid Südamesipsikute rühma lapsevanemad ja lapsed.

Küsitlus viidi läbi jaanuaris 2018

Vastuseid laekus 15.

Oleme rahul, et

1. kraanivett kasutatakse säästlikult;
2. lasteaia õppetöös on käsitletud vee ja eluslooduse seoseid;
3. majapidamises kasutatakse vihmavett;
4. ollakse teadlikud sellest, et kraanivesi on joogivesi ja seda on ka lasteaias selgitatud;
5. lapsed teavad, kust tuleb vesi ja mis saab kasutatud veest.

Peame rohkem tähelepanu pöörama:

1. vee säästmise selgitamisele lasteaia õppetöös

Teema: Energia

Küsitluses osalesid Südamesipsikute rühma lapsevanemad ja lapsed.

Küsitlus viidi läbi jaanuaris 2018

Vastuseid laekus 15.

Oleme rahul, et

1. suurem osa vastajatest teab, kui palju elektrit kulub;
2. suurem osa vastajatest on teinud midagi selleks, et elektrit säästa;
3. lasteaed on soojustatud;
4. lasteaia välisuksel on sulgur;
5. tuled kustutatakse ruumist lahkudes;
6. lasteaia ruumides on parajalt soe.

Peame rohkem tähelepanu pöörama:

1. arvuteid ei lülitata välja, kui neid ei kasutata

Teema: Info, teavitamine ja kaasamine

Küsitluses osalesid Tähesipsikute rühma lapsevanemad ja lapsed.

Küsitlus viidi läbi jaanuaris 2018

Vastuseid laekus 13.

Oleme rahul, et

1. 90% vanematest teavad meie osalemisest Rohelise kooli projektis;
2. 80% lapsevanematest on teadlikud, et meie lasteaia üheks prioriteediks on keskkonnaharidus ja keskkonnasõbralik käitumine;
3. 80% lapsevanematest leiavad, et neile on antud võimalus osaleda laste keskkonnahariduse kujundamisel;
4. 60% lapsevanemaid näevad, et nende lapsed mõistavad, et me väärtustame keskkonnahoidu;

Peame rohkem tähelepanu pöörama:

1. info levitamisele - nii internetis kui ka lasteaia seintel

Teema: Lasteaia õueala, elurikkus ja loodus

Küsitluses osalesid Tähesipsikute rühma lapsevanemad ja lapsed.

Küsitlus viidi läbi jaanuaris 2018

Vastuseid laekus 13.

Oleme rahul, et

1. 78% vastanutest on kindlad, et lapsed saavad piisavalt looduses olla ja õppida;
2. 100% küsitluses osalejatest on kindlad, et lapsed saavad õuealal piisavalt joosta ja mängida.

Peame rohkem tähelepanu pöörama:

1. tõsta lastevanemate teadlikkust, mis meie õueala lastele pakub.
2. õueala elurikkusest tuleks neid teavitada näiteks mõne toreda perepäevaga, kus lapsevanem saaks koos lapsega õuealal olevat uurida ja avastada.

Kolm 2017/18 käsitletavat teemat - Elurikkus ja loodus; Tervis ja heaolu; Globaalne kodakondsus

Me peame midagi ette võtma:

teavitada infost rohkem ja kaasata rohkem

kaardistada 4-7 aastaste laste teadmised kolme teema kohta

suurendada õueala elurikkust

kasvatada maitserohelist

koostada nimekiri toalilledest lasteaias

rajada peenraid

tutvustama teiste maade kombeid, toitu

kasutama õppetöös teiste maade muinasjutte, muusikat

rakendama Persona Dolls või Kiusamisest vaba metoodikat süsteemselt

Tugevus:

Looduses liikumine

Meil on õueala, kus saab palju joosta

Tutvustame süsteemselt Eesti tähtpäevi

Pöörame tähelepanu kiusamisest vaba keskkonnale

Oleme loonud lastele päevakava, mille jooksul nad saavad palju liikuda

Sööme tihti salateid ja puuvilju

Lapsed mängivad iga päev õues

Joome vett, lapsed loputavad suud

Saame rääkida muredest

Lisaks:

Meil on toimiv keskkonnatöörühm

On toimunud neli töökoosolekut

Läbi on viidud keskkonnaülevaatus

Koostatud on tegevuskava

On loodud infostendid

Infot meie keskkonnasõbralikkuse kohta on ilmunud rahvusvahelises meedias, sotsiaalmeedias, lasteaia kodulehel

Loodud on rohelise kooli blogi

Osaletud on Suure Taimejahi ja Huvitava bioloogia tegevustes

Tallinna lasteaia Sipsik Rohelise kooli programmi keskkonna ülevaatuse kokkuvõte

Küsitlus personalile, välja saadeti 20 ankeeti, laekunud vastuseid 14

Läbiviimise aeg: jaanuar 2018

Valdkond: Info, teavitamine, kaasamine

Kas olete teadlik, et osaleme rohelise kooli programmis? Jah 100% Ei	Kas lapsed on mõistnud, et väärtustame keskkonnahoidu? Jah 86% Ei 14%
Kas majja sisenev külaline (lapsevanem) saab infot, et oleme keskkonnasõbralik lasteasutus? Jah 79% Ei 21%	Kas haridusasutuse kodulehel on info, et osaleme rohelise kooli programmis? Jah 100% Ei
Kas lapsevanemad teavad, et meie üheks prioriteediks on keskkonnaharidus ja keskkonnasõbralik käitumine? Jah 100% Ei	Kas meie allhankijad, sh toitlustaja ja tarnijad teavad, et vajame keskkonnasõbralikult toodetud materjale ja vahendeid? Jah 14% Ei 21% Ei tea 64%
Kas lastevanematel on võimalik osaleda keskkonnahariduse kujundamisel? Jah 100% Ei	Kas meedias või sotsiaalmeedias on ilmunud infot meie keskkonnasõbralikkuse kohta? Jah 64% Ei 7% Ei tea 29%
Oleme rahul, et *Personal ja lapsevanemad on teadlikud, et lasteaed sipsik on liitunud Rohelise kooli programmiga; *Külalised ja lapsevanemad saavad informatsiooni, et lasteaed Sipsik on keskkonnasõbralik lasteasutus	Me peame midagi ette võtma, et *teavitada meie allhankijaid, et vajame keskkonnasõbralikke materjale ja vahendeid

Valdkond: Elurikkus, loodus ja õueala

Kas on tehtud nimekiri, millistest liikidest on meie maja toalilled? Jah 7% Ei 43% Ei tea 50%	Kas meil on rajatud aed- ja köögiviljapeenrad, et lapsed näeksid, kuidas toidutaimed kasvavad ja saaksid õppida lihtsamaid aiatöid? Jah 57% EI 43%
Kui tihti õpivad lapsed erinevaid taime-, seene- ja loomaliike tundma? Kord nädalas 14% Kord kuus 36% 2-3 korda kuus 36% Kord aastas 14% Polegi veel õppinud	Kas teie rühmal on oma peenar või toalill, mille eest hoolitseda? Jah 79% Ei 21%
Kas oleme uurinud, kui palju Eesti taime-, seene- ja loomaliike lapsed tunnevad? Jah 71% Ei 21% Ei tea 7%	Kas olete õues õppinud ja loodust uurinud? Jah 93% Ei 7%
Kas on tehtud nimekiri ja skeem õueala puu- ja põõsaliikidest? Jah 79% EI 21%	Kas panete lindude toidumajja toitu? Jah 57% Ei 29% Vahest harva 14%
Kas teame, millised putukad, linnud ja teised loomad elavad õuealal või külastavad seda? Jah 43% Ei 57%	Kas meie lasteaia mänguväljakute ääres on tuule kaitseks hekid? Jah 93% Ei 0% Osaliselt 7%
Kas oleme teinud midagi, et suurendada õueala elurikkust (näiteks kompostimine, putukahotellid, pesakastid, lindude talvine toitmine, kodumaiste puu- ja põõsaliikide istutamine jne) Jah 86% Ei 14%	Kas õuealal on ala, kus muru ei niideta ning lapsed saavad taimi ja putukaid uurida? Jah 29% Ei 71%
Kas õuealal on lindudele pesakaste ja toidumajakesi, putukahotelle? Jah 86% Ei 14%	Kas õuealal saab palju joosta ja mängida? Jah 100%
Oleme rahul, et *vähemalt kord kuus õpivad lapsed tundma erinevaid taime-, seene- ja loomaliike; *kaardistatud on õueala puud; *õuealale on istutatud kodumaiseid puu- ja põõsaliike; *lindudele on paigaldatud pesakastid; *on rajatud kompostipeenar; *Lindude talviseks toitmiseks on pandud söögimajad; *igal rühmal on oma peenar, mille eest hoolitseda; *külvatud on maitsetaimi; *lapsed õpivad õues; *õuealale on loodud mitmekülgseid võimalusi mängimiseks ja jooksmiseks; *mänguväljakud on piiratud osaliselt hekiga	Me peame midagi ette võtma, et *kaardistada lasteaia toalilled; *kaardistada lasteaia õuealal elavad putukad ja linnud; *rajada putukahotelle; Kaardistada õueala põõsad

Valdkond: Kliimamuutused

Kas oleme teinud midagi, et tekiks vähem toidujäätmeid? Jah 79% Ei 21% Selgitus: Oleme vähendanud hommikuse toidu koguseid	Kas menüüs on vähemalt kord nädalas kalatoidud? Jah 100%
Kas kasutame peenarde väetamisel lämmastikväetiste asemel komposti? Jah 50% Ei 50%	Kas toidu valmistamisel kasutatakse peamiselt kohalikku, lähedalt transporditud toorainet? Jah 7% Ei 7% Ei tea 86%
Kas kasvatame ise maitsetaimi (rohelist sibulat jms)? Jah 43% Ei 57%
Oleme rahul, et *Oleme vähendanud hommikuse toidu koguseid; *menüüs on kord nädalas kalatoidud;	Me peame midagi ette võtma, et *toota ise kompostmulda vermikompostri abil; *uurida toitlustajalt tooraine päritolu; *rühmades algatada projekt „Rohelised aknalauad“, mille raames kasvatada maitsetaimi; *käivitada projekt „Igaüks hooldab oma“, mille raames külvavad rühmad õueala taimekastidesse oma taime seemned

Valdkond: Energia

Kas teame, kui palju elektrit me kulutame erinevatel kuudel ja aastatel? Jah 36% Ei 64%	Kas arvutid ja muud seadmed on välja lülitatud kui neid ei kasutata, mitte ooterežiimile jäetud? Jah 71% Ei 14% Vahel ei ole 7% Alati mitte 7%
Kas oleme teinud midagi, et energiat säästa? Jah 100 %	Kas valge päevaga on lambid kustutatud? Jah 86% Ei 7% Mõnikord ikkagi juhtub, et märkamatult on pimedast hommikust ere päev saanud
Kas meie maja on korralikult soojustatud? Jah 100%	Kas rühmaruumis on parajalt soe? Jah 100%
Kas välisuks on varustatud sulguriga? Jah 100%	Kas lülitad mänguasja patarei kohe välja kui sa sellega enam ei mängi? Ah 50% Ei 14% Sellised mänguasjad puuduvad 36%
Kas tuled on alati kustutatud, kui ruumis kedagi pole? Jah 79% Ei 21% Selgitus: Oleme lastega kokku leppinud, et viimane kustutab tule. Alati see välja ei tule.
Oleme rahul, et *on kokku lapitud, et rühmast lahkudes ja valgel ajal kustutame ruumis tule; *lasteaed on korralikult soojustatud; *uksed on varustatud sulguritega	Me peame midagi ette võtma, et *teavitada personali elektrikuludest erinevatel kuudel;

Valdkond: Globaalne kodakondsus

Kas kasutame õppetöös teiste maade muinasjutte? Jah 100%	Kas tutvustame süsteemselt Eesti tähtpäevi , toitu, muinasjutte, muusikat, kodukohta? Jah 93% Ei 7%
Kas tutvustame õppetöös teiste maade muusikat? Jah 71% 29%	Kas rõhutame kasvatuses, et inimesi ei tohi halvustada nende päritolu, kehalise eripära või muude teistest inimestest erinevate omaduste tõttu? Jah 100%
Kas tutvustame teiste maade kombeid? Jah 86% Ei 7% Harva7%	Kas oleme loonud kiusamisvaba keskkonna? Jah 100%
Kas tutvustame teiste maade toitu? Jah 57% Ei 21% Harva 8% Juhul kui seotud mõne projektiga 14%
Oleme rahul, et *Lasteaed on liitunud Kiusamisest vaba lasteaia projektiga; *Lasteaias osalevad õppetegevuste läbiviimisel Euroopa vabatahtlikud Saksamaalt ja Itaaliast, mille raames on loodud tutvustavad plakatid ja korraldatud teemapäevi	Me peame midagi ette võtma, et *laste koosolekute läbiviimine; *lisaks Kiusamisest vaba lasteaia metoodika rakendamisele ka Prsona Dolls metoodika rakendamine vastavalt tekkinud situatsioonidele rühmas

Valdkond: Tervis ja heaolu

Kas oleme loonud lastele päevakava, mille jooksul nad saavad palju liikuda? Jah 100%	Kas sööd tihti salateid, puuvilja ja muud tervislikku? Jah 100%
Kas saad päeva jooksul palju liikuda – kõndida, joosta, ronida ja hüpata? Jah 100%	Kas lastel on võimalik iga päev õues mängida ja õppida? Jah 100%
Kas käid nädalavahetusel väljas jalutamas või mängimas? Jah 93% Ei 7%	Kas lastel on võimalik iga päev õues mängida ja õppida? Jah 79% Ei Harva 21%
Kas lapsed oskavad õigesti käsi pesta ja teevad seda? Jah 79% Ei 0% Harva 21%	Kas haigestunud lapse saab paigutada teistest eraldi? Jah 50% Ei 43% Vajadusel kindlasti saaks, aga siis tunneks laps end tõrjutuna 7%
Kas lastele meeldib lasteaias olla? Jah 100%	Kas soovitame magusate jookide asemel vett juua? Jah 93% Ei 7%
Kas oleme teinud midagi, et lapsed eelistaksid süüa tervislikke toite? Jah 100%	Kui sul on mure, siis kas saad sellest kellelegi lasteaias rääkida? Jah 100%
Oleme rahul, et *lastele on loodud päevakava, mille jooksul nad saavad palju liikuda; *regulaarselt viiakse läbi erinevaid terviseüritusi; *tähelepanu pööratakse tervislikule toidule ja eluviisile	Me peame midagi ette võtma, et

Valdkond: Meri ja rannik

Kas õppetöös on mere ja rannikuga seotud teemasid ja aktiivtegevusi? Jah 79% Ei 7% Harva7% Ei tea 7%	Kas viime aegunud ravimid tagasi apteeki? Jah 29% Ei 71%
Kas teeme õppekäike mere äärde ning seal temaatilisi vaatlusi ja mänge? Jah 36% Ei 21% Ei tea 29% Vähemalt 1x aastas 7% Harva 7%	Kas soovitame lapsevanematel ja õpetajatel vältida hambapastat ja kosmeetikatooteid ,mis sisaldavad mikroplaste (reklaamides sageli puhastavad pärlikesed vms)? Jah 14% Ei 86%
Kas kasutame koristamisel ja nõude pesemisel loodussäästlikke puhastusvahendeid? Jah 14% Ei 14% Ei tea 72%	Kas räägime lastele ja lapsevanematele veelindude toitmise kahjulikkusest? Jah 71% Ei 29%
Oleme rahul, et *õppetöös on mere ja rannikuga seotud õppetegevusi ja teemasid; *korraldatud on õppekäike ja perepäevi mere ääres; Osaletud on veelindude plakati konkursil „Miks ma linde ei toida“ ning lastega on räägitud veelindude toitmise kahjulikkusest	Me peame midagi ette võtma, et *teha koostööd ja kutsuda lastele hammaste tervisest rääkima hambaarst; *teavitada personali, et koristamisel ja nõude pesemisel kasutame loodussäästlikke puhastusvahendeid

Valdkond: Prügi ja jäätmed

Kas kogume biojäätmeid muust prügist eraldi? Jah 36% Ei 57% Ei tea 7%	Kas rühmaruumis ja õuealal on prahti? Jah 71% Ei 29%
Kas kogume paberit ja pappi muust prügist eraldi? Jah 100%	Kas prügikaste on majas ja õuealal piisavalt? Jah 93% Ei 7%
Kas kogume pakendeid muust prügist eraldi? Jah 21% Ei 79%	Kas prügikastid on õigetes kohtades? Jah 93% Ei 7%
Kas kogume pandipakendeid? Jah 43% Ei 36% Ei tea 21%	Kas oleme töötajate ja lastega arutanud, kuidas tekiks vähem prügi? Jah 57% Ei 36% Ei tea 7%
Kas selgitame lastele, miks on vaja jäätmeid sorteerida ja mis sorteeritud prügist saab? Jah 100%	Kas teame, kui palju jäätmeid me toodame? Jah 21% Ei 79%
Oleme rahul, et *lastele on selgitatud jäätmete sorteerimise vajalikkust; *lastega on käidud taaraautomaadis taarat tagastamas; *lasteaias kogutakse paber ja papp muust olmeprügist eraldi	Me peame midagi ette võtma, et *soetada ja tutvustada õpetajatele ja lastele vermikompostrit, mis on väärt abimees biojäätmete taaskasutamisel ja vihmaussikasvandusena töötamisel

Valdkond: Transport

Kas olete uurinud, kui palju lapsi tuleb lasteaeda jalgsi, jalgratta (tõukeratta), ühistranspordi ja autoga? Jah 29% Ei 64% Ainult lastelt 7%	Kas soovitate lastevanematel, õpetajatel ja lastel rohkem jala käia? Jah 79% Ei 21%
Kas teenindav transport sõidab lastele ohutult? Jah 100%	Kas soovitate kasutada ühistransporti või auto jagamist oma autoga sõitmise asemel? Jah 64% Ei 36%
Kas hommikul on lasteaia ees palju autosid? Jah 64% Ei 36%	Kas olete teinud kaardi (skeemi) sellest, kui kaugel lapsed ja õpetajad lasteaiast elavad ja arutanud, millise transpordiga (või jala) oleks neil kõige parem tulla? Jah 7% Ei 93%
Kas nädalavahetustel kasutate linnas liikumiseks sageli oma autot või ühistransporti? Oma autot 43% Ühistransporti 57%
Oleme rahul, et *sisse on seatud personali liikumiskalender; *võimalusel kasutatakse auto asemel ühistransporti	Me peame midagi ette võtma, et *koostada lastega skeem „Minu teekond kodust lasteaeda“ ning arutada, millised oleksid liikumisvõimalused sellel teekonnal

Valdkond: Vesi

Kas majas on tilkuvaid kraane või halvasti töötavaid loputuskaste? Jah 14% Ei 86%	Kas suvel kogutakse kastmiseks vihmavett? Jah 14% Ei 86%
Kas olete uurinud, kas kraanivett kasutatakse säästlikult? Jah 64% Ei 36%	Kas olete vaadelnud ja võrrelnud veekulu erinevatel kuudel ja aastatel? Jah 71% Ei 29%
Kas õppetöös selgitatakse vee säästmise vajadust? Jah 93% Ei 7%	Kas olete selgitanud, et kraanivett on mõistlikum juua kui pudelivett? Jah 64% Ei 36%
Kas õppetöös käsitletakse vee ja eluslooduse seoseid? Jah 93% Ei 7%	Kas lapsed teavad, kust tuleb kraanivesi ja mis saab kasutatud veest? Jah 43% Ei 57%
Oleme rahul, et *vee säästmiseks on segistitelepaigaldatud aeraatorid, mis vähendavad oluliselt jooksva vee hulka; *kraanivesi on joogivesi	Me peame midagi ette võtma, et * Kontrollida rühmades segisti veetarvet, vaadates kui kaua kulub pooleliitrise anuma täitmiseks. Kui selleks kulub umbes kolm sekundit, siis kulub minutis vähemalt 10 liitrit vett, mida on palju. Normaalne veekulu on vähem kui 6 liitrit minutis. *korraldad vee teemapäevi, et selgitada lastele vee säästmise vajalikkust