Aasta tegija 2020 Kuusk

Tallinna lasteaia Sipsik lapsed tutvusid distantsõppel meie poolt valitud Rohelise kooli teema „Elurikkus ja loodus“ raames ühe looduse aastategijaga. Südamesipsikud uurisid kuuske. Õpetajad panid laste kunstitöödest kokku video.

Projekt "Tegin kuuse"!

Sõprusetera 2020

Mängusipsikute rühm võtab osa Räpina Aianduskooli projektist "Sõprusetera 2020". Taimeprojektis katsetame üheskoos aedherne kahe erineva sordi ja lilleherne kasvatamist. Kasvamise käigus jälgime taimede kasvu ja arengut ning kogume andmeid. Projekti eesmärgiks on õppida uusi oskusi, kasvatada, hooldada ja vaadelda aedherne ja lillherne taimi, võrrelda nende kasvu ja saada vilju ning õisi.

Projektiga alustasime veebruaris, kui külvasime seemned ja jäime põnevusega ootama, mis edasi saab. Märtsiks olid hernekesed end juba üsna virgalt mullast välja ajanud. Lapsed nautisid igapäevaselt herneste kasvamise vaatamist ja iga päev kastis enamasti uus laps meie katsealuseid. Lillherned olid kõige laisemad enda välja ajamises ja lõpuks kolmest kaks tublimat hakkasid jõudsalt kasvama. 

Hernetaimed kasvasid jõudsalt, kuid kahjuks Eestis kehtestatud eriolukorra tõttu on jäänud edasine kasv lastel oma silmaga nägemata. Õpetajad on edastanud lastele videode ja fotode näol herneste kasvamise kohta materjali. Lapsed jäid koju tervist hoidma, kuid lasteaia Sipsik õpetajad hoolitsesid kordamööda meie herneste eest edasi. Teiste rühmade laste abiga otsisime õuest mahakukkunud puuoksi, koorisime need ära ja kasutasime herneste toestamisel.

Kõikide ühise hoolitsemise tulemusena on meie hernestel kaunad küljes ja nüüd ootame nende valmimist ning loodame, et selleks ajaks on lapsed lasteaias tagasi 😊

Lähemalt saab lugeda "Sõprusetera 2020" kohta nende kodulehelt.

Programmi Roheline kool keskkonnaülevaatus 2020

Roheline Kool

Keskkonna ülevaatuse 2020 kokkuvõte

Tähesipsikud - Prügi ja jäätmed 15

• Vanemad on teadlikud prügi ja jäätmete sorteerimisest, kuid kodus biojäätmeid ja pakendeid sorteerivad olmeprügist umbes pooled vanemad. 
• Vanemad ei ole teadlikud prügi ja jäätmete kogusest. Umbes pooled vanemad ei tea, kuid loodavad või arvavad, et lasteaias räägitakse prügist ja jäätmetest, sorteerimisest. 
• Vanematele paistab õueala puhas. 
• Vanemate arvates võiksid prügikastid olla nähtavamal kohal. 
  
  

Südamesipsikud - Tervis ja heaolu, meri ja rannik 17

• Vanemate sõnul on lapsed kätepesu vajalikkusest teadlikud ja harjutavad kätepesu kodus.
• Üle poolte vanemate arvates on lapsed teadlikud, et vesi on tervislikum, kuid on võimalus, et laps lihtsalt eelistab magusat jooki. 
• Vanemate arvates on lapsed õues-looduses piisavalt.
• Vanemate arvates viibitakse mere ääres vähe võiüldse mitte.
• Umbes pooled vanemad ei tea, kas tegeletakse mere ja rannikuga seotud teemadega või arvavad, et pigem ei tegeleta. 
  
  

Rõõmusipsikud - kliimamuutused, energia 16

• Üle poolte vanematest arvavad, et laps teab, mis on kliima. Üks vanem küsis, kas peab teadma?
• Vanemate sõnul püüavad nad vähem toidujäätmeid tekitada, on selleks leidnud meetmeid.
• Väiksematele lastele arvestada väiksemad portsud, kuna kindlasti on ka lapsi, kes väga ei söö lasteaia toitu kahjuks. Kuigi mulle tundub, et meil lasteaias ilusti arvestatakse sellega, kes kohal on ja siis tehakse vastav toidukogus.parem planeerimine.Panna toitu taldrikule vastavalt vajadusele ja vahest ka väiksema portsu.Kompostimine?Ei tea.Kontrollige palju teil toitu kulub ning vastavalt sellele tellige uut.Lapsevanema ülesanne on lasteaeda teavitada, kui laps sinna ei tule, see on esimene samm. Tavaliselt süüakse vähem hommikusööki ja seda võiks ka valmistada väiksema koguse (arvestades rühma eripära).Valmistada toitu vastavalt laste arvule. Kasutada toiduaineid nö ninast sabaotsani.Ei tea.Ei oska pakkuda.Pole aimugi, mis seal toimub.Paremini planeerida toidu kogust.Hommikuputru tehakse juba vähem. Vajadusel saab teistest rühmadest juurde küsida.Hetkel mulle pigem tundub, et lasteaia toitlustamine on ebapiisav. Kui laps soovib juurde, siis kas kõigile alati jätkub?
• Komposteerimisega tegelevad vähesed vanemad. Ühes põhjuseks on see, et puuduvad peenrad ja linnas elavad ning ei tegele aiandusega.
• Vanemate arvates võiksime ise maitsetaimi kasvatada ja üks vanem on teadlik, et mõned rühmad seda juba teevad.
• Vanemad on rääkinud lapsele elektri säästlikkusest ning arvavad, et rühmas on piisavalt valgust ja ja piisavalt soe, mõni vanem ei tea, mis seis rühmas on. 

Mängusipsikud - info teavitamine ja kaasamine, globaalne kodakondsus 11

• Vanemad on teadlikud, et lasteaed osaleb Rohelise Kooli programmis, kuid veerand vastanutest ei tea, mida tähendab keskkonnateadlik lasteaed. 
• Enamike vanemate arvates ei ole sotsiaalmeedias lasteaed kajastanud keskkonna temaatikat. 
• Vanemate arvates on lastel rühmas sõpru ja kiusamist täheldab vaid üks vanem. 
• Vanemate arvates on loodud lasteaias kiusamisvaba keskkond, üsk vanem teadis, et kasutatati lillasid karusid.
• Vanemad on lastega arutlenud inimeste erinevustest ning enamus arvab, et lasteaias tutvutakse teiste rahvustega ja kõikide vanemate arvates tähistatakse Eesti tähtpäevi.

Naerusipsikud - transport, vesi 11

• Vanemate arvates saavad lapsed jalgrattaga ja jalgsi liigelda ning on rääkinud ohutust liiklemisest. Ühel lapsel pole võimalik liigelda rattaga või jalgsi. 
• Üle poolte vanematest leidis, et lapsed on teadlikud vee säästmisest ning lasteaias tegeletakse vee ja eluslooduse seoste ja muude teemadega, kuid päriselt vett säästavad alla poolte vanemate.

Personal 11

• Info – personal leiab, et lapsed pigem teavad, et väärtustame keskkonna hoidmist, kuid allhankijad ja toitlustajad pigem ei väärtusta. Enamus leiab, et sotsiaalmeedias kajastatakse keskkonnasõbralikkust.
• Elurikkus, loodus, õueala – toalillede nimekirjast on teadlikud umbes pooled. Enamasti õpitakse taime-, seene- ja loomaliike tundma korra kuus. Kaks vastasid korra aastas. Laste teadmisi liikide kohta on uurinud vähesed, laste teadmisi uuritakse pigem harvem. Õuealal olevaid liike tunnevad ja peenarde olemasolust teavad pooled. Linnumajadesse panevad toitu pooled. Õuealal pigem pole muruala.
• Kliimamuutused – jäätmete vähesemaks tekkimiseks oleme teinud muutusi. Pooled kasvatavad ka maitsetaimi. 
• Energia – Elektri kulu suurusest me ei ole pigem teadlikud, kuid püüame elektrit vähem kulutada: enamikel on tuled kustus, arvuti kinni, kui kedagi ruumis pole. 
• Globaalne kodakondsus – Umbes poolte seas leitakse, et tutvutame teiste maade kombeid ja toite. Eesti tähtpäevi, toite ja kombeid tutvustatakse kõigi arvates. Kõigi arvates rõhutame võrdsust ning ei halvusta teiste eripära, päritolu jmt. 
• Tervis ja heaolu – Kõik käivad ise jalutamas. Lastel on kätepesu poolte arvates selge, teine pool leiab, et harvem pesevad õigesti. Vett suunavad kõik jooma. Lapsed saavad igapäev õues mängida.
• Meri ja rannik - Enamik leiab, et õppetöösse on lõimitud mere ja ranniku temaatika, Mõned leiavad, et harva. Pooled ei tea, kas kasutatakse loodussäästlikke pesuvahendeid, pooled leiavad, et kasutatakse. Aegunud ravimeid pigem ei viia tagasi apteeki. Pigem ei soovitata vältida hambapastat ja kosmeetikatooteid, mis sisaldavad mikroplaste. Pigem räägitakse veelindude toitmisest lastele ja vanematele. 
• Prügi ja jäätmed – kogume biojäätmeid muust prügist eraldi. Pandipakendeid koguvad pooled eraldi ja pooled leiavad, et mitte. Õuealal ja rühmaruumis üldiselt ei ole prügi, harva leidub poolte arvates. Üldiselt oleme väheteadlikud prügi kogustest. 
• Transport – üldiselt kasutatakse ühistransporti, kaarti lasteaia ja kodu vahemaast pole lastega veel tehtud, ainutl üks vastas jah. 
• Vesi – Vee säästlikku kasutamist on vähe uuritud, kuid vee säästmisest ja vee ning eluslooduse seosest on räägitud. Pigem räägitakse kraanivee joomisest. Lastele ei ole pigem räägitud vee tekkest ja mis saab kasutatud veest.