Keskkonnaülevaatuse 2022 küsimustik lastevanematele ja vastused lastevanematelt

Programmi Roheline kool keskkonnaülevaatuse 2022 küsimustik lastevanematele

 

Tallinna Lasteaed Sipsik liitus 2017 aasta sügisel rahvusvahelise programmiga Roheline kool, et tuua keskkonnasäästlikku mõtteviisi lasteaia igapäevastesse tegevustesse. Keskkonnahariduse strateegia kujundamise eest omistati lasteaiale Sipsik ökomärgis Roheline lipp esmakordselt 2018 aasta juunis ja teistkordselt juunis 2020. 

 

Iga aastase keskkonnaülevaatuse läbiviimisel ja keskkonna-alase tegevuse kavandamisel palume teil täita alljärgnev küsimustik:

Tervis ja heaolu (Mängusipsikud)

1.      Kas käite lapsega nädalavahetusel õues kõndimas või aktiivselt tegutsemas?

2.      Kas Teie laps on päeva lõppedes lasteaias viibitud ajaga rahul?

3.      Kas annate oma panuse, et takistada lasteaias haiguste levikut?

4.      Kas Teie laps oskab õigesti käsi pesta?

5.      Kas pakute lapsele igapäevaselt puu- ja köögivilju?

6.      Kas Teie laps eelistab janu korral juua vett?

Teema  Tervis ja heaolu kohta soovin lisada:

Toit (Mängusipsikud)

1.      Kas lasteaia köök kasutab kohalikku toorainet?

2.      Kas lasteaed kasvatab ise ja kasutab toiduks köögivilju ja maitsetaimi?

3.      Kas lasteaia köögis kasutatakse mahetoitu või õiglase kaubanduse tooteid?

4.      Mitu korda nädalas pakutakse lasteaia menüüs lihavaba toitu?

5.      Kas lapsed saavad ise oma toitu taldrikule tõsta?

6.      Kas lapsel on võimalus paluda väiksemaid portsjoneid?

7.      Kas toidujäätmed lähevad orgaaniliste jäätmete prügikasti?

8.      Kas lapsed saavad ise rühmas toitu valmistada?

9.      Kas lastele pakutakse lasteaias piisavalt puu- ja juurvilju?

Teema Toit kohta soovin lisada:

Meri ja rannik (Tähesipsikud)

1.      Kas kasutate kodus loodussäästlikke puhastusvahendeid?

2.      Kas olete vältinud hambapastat ja kosmeetikatooteid, mis sisaldavad mikroplaste (reklaamides sageli „puhastavad pärlikesed vms)?

3.      Kas olete lapsele selgitanud, milliseid keemilisi aineid võib sattuda kanalisatsiooni?

4.      Kas olete lapsele rääkinud veelindude toitmise kahjulikkusest?

5.      Kas Teie laps ja Teie ise sööte tihti kala?

6.      Mida Teie arvates võiks lasteaias teha, et selgitada lastele liikide kaitse olulisust mereelus?

Teema Meri ja rannik kohta soovin lisada:   

Vesi (Tähesipsikud)

1.      Kas Teie lapse joogivesi kodus on kraanivesi?

2.      Kas juhite kodus lapse tähelepanu vee säästlikule kasutamisele?

3.      Kas lasteaia õppetöös selgitatakse vee säästmise vajadust?  

4.      Kas olete jälginud ja võrrelnud veekulu erinevatel kuudel ja aastatel?

5.      Mida Teie arvates võiks lasteaias teha, et selgitada lastele vee säästva kasutamise olulisust?

Teema Vesi kohta soovin lisada:

Elurikkus ja loodus; õueala (Südamesipsikud)

 

1.      Kas Teie laps teab, mida tähendab elurikkus? Kui jah, siis mida?

2.      Kas Teie laps teab ja tunneb puu- ja põõsaliike lasteaia õuealal? 

3.      Kas Teie lapse rühmal on lasteaia õuealal oma peenar või rühmas taimekast, et laps näeks, kuidas toidutaimed kasvavad ning ta saaks õppida lihtsamaid aiatöid?

4.      Kas lasteaia õuealal on lindudele pesakaste ja toidumajakesi või putukahotelle?

5.      Kas Teie lapse rühm hoolitseb lindude talvise toidulaua eest?

6.      Kas Teie laps teab, millised putukad, linnud ja teised loomad elavad lasteaia õuealal või külastavad seda? Millised?

7.      Kas lasteaia õueala pakub lapsele piisavalt võimalusi põnevaks tegutsemiseks, mängimiseks ja jooksmiseks?

8.      Kas Teie lapse rühma lapsed on loodust uurinud ja õppinud õues?

9.      Kas lasteaia õuealal peaks olema ala, kus muru ei niideta ning lapsed saavad taimi ja putukaid uurida?

10.  Mida Teie arvates võiks teha, et suurendada lasteaia õueala elurikkust? (kompostimine, putukahotellide rajamine, pesakastid lindudele, lindude talvine toitmine, kodumaiste puu- ja põõsaliikide istutamine jne) 

 

Teemade Elurikkus ja loodus ning Õueala kohta soovin lisada:

 

Prügi; Jäätmed (Rõõmusipsikud)

 

1.      Kas Teie pere sorteerib prügi?

2.      Kas selgitate lapsele, miks on vaja prügi sorteerida ja mis sorteeritud prügist saab?

3.      Kas kogute biojäätmed muust prügist eraldi?

4.      Kas viite pandipakendid taaraautomaati?

5.      Kas viite aegunud ravimid tagasi apteeki?

6.      Kas viite patareid ja vanad akud kogumispunkti?

7.      Kas olete andnud kasutatud riided teisele ringile?

8.      Kas lasteaia rühmaruumis ja õuealal on prügi?

9.      Kas prügikaste on lasteaia õuealal piisavalt?

10.  Mida Teie arvates võiks teha, et vähendada lasteaias biojäätmete teket?

 

Teemade Prügi ja Jäätmed kohta soovin lisada:

 

Energia (Naerusipsikud)

1.      Kas teate, kui palju elektrit Teie pere erinevatel kuudel kulutab?

2.      Kas teate oma kodumasinate energiamärgistust?

3.      Kas Teie kodus on vanad lambipirnid vahetatud säästlikuma valiku vastu?

4.      Kas eemaldate telefonilaadija pistikupesast, kui telefonil on aku täis saanud?

5.      Kas Teie kodus on tuled alati kustutatud, kui ruumis kedagi pole?

6.      Kas lülitate arvutid ja muud seadmed välja, kui neid enam ei kasuta, mitte ei jäta ooterežiimile?

7.      Kas olete rääkinud oma lapsele elektri säästlikust kasutamisest?

Teema Energia kohta soovin lisada:

Globaalne kodakondsus (Naerusipsikud)

1.      Kas peate oluliseks erinevate kultuuride tutvustamist lasteaias?

2.      Kas lasteaed on loonud kiusamisvaba keskkonna?

3.      Kas Teie laps teab, et inimesi  halvustata nende päritolu, kehalise eripära või muude teistest inimestest erinevate omaduste tõttu?

4.      Kas olete lapsele tutvustanud teiste maade toitu, muusikat, muinasjutte ja kombeid?

5.      Kas lasteaia õppetöös tutvustatakse süsteemselt Eesti tähtpäevi, toitu, muinasjutte, muusikat, kodukohta?

Teema Globaalne kodakondsus kohta soovin lisada:

 

Transport (Päikesesipsikud)

1.      Kas Teie laps teab, miks on kasulik jalgsi käia ja jalgrattaga sõita?

2.      Kas Teie lapsel on piisavalt võimalusi jalgsi käia või jalgrattaga sõita?

3.      Kas Te olete oma lapsega  rääkinud ohutust liiklemisest?

4.      Kas olete lapsega kaardistanud teekonna lasteaiast koju?

5.      Kuidas tulete tavaliselt lasteaeda (jalgsi, rattaga, ühistranspordiga, autoga, tõukerattaga)?

Teema Transport kohta soovin lisada:

 

Kliimamuutused (Päikesesipsikud)

 

1.      Kas olete oma lapsega rääkinud kliimamuutustest ja selle põhjustest?

2.      Kas Teie laps teab, et kanalisatsiooni võib sattuda ainult vesi, reovesi ja tualettpaber?

3.      Kas olete teinud midagi, et tekiks vähem toidujäätmeid? 

4.      Kas olete loobunud ühekordsete nõude kasutamisest?

5.      Kas toidu valmistamisel kasutate peamiselt kohalikku, lähedalt transporditud toorainet?

6.      Mida Teie arvates saaks teha lasteaias, et tekiks vähem toidujäätmeid? 

 

Teema Kliimamuutused kohta soovin lisada:

 

Roheline Kool Eestis Tallinna Lasteaed Sipsik- kokkuvõte lastevanemate küsitluse vastustest

Küsitluses osales 48 lapsevanemat.

 

Transport:

Oleme rahul, et Sipsiku lasteaia lastel on piisavalt võimalusi jalgsi käia või rattaga sõita.

Oleme rahul, et kõik vastanutest on rääkinud oma lastega ohutust liiklemisest.

Oleme rahul, et 25% vastanutest tuleb tavaliselt lasteaeda jalgsi või rattaga.

Me peame midagi ette võtma sellega, et kaardistada lapse teekond lasteaiast koju.

Me peame midagi ette võtma sellega, et selgitada lastele jalgsi käimise ja rattaga sõitmise kasulikkust.

  

Kliimamuutused:

Oleme rahul, et 100% vastanutest on midagi teinud selleks, et tekiks vähem toidujäätmeid.

Oleme rahul, et 100% vastanutest on loobunud ühekordsete nõude kasutamisest.

Oleme rahul, et lapsed teavad, et kanalisatsiooni võib sattuda ainult vesi, reovesi ja tualettpaber.

 

Me peame midagi ette võtma sellega, et rääkida lastele kliimamuutustest ja selle põhjustest.

Ettepanekud Kliimamuutuste teema käsitlemisel:

-Ülejäänud toit tuleks edasi suunata nt varjupaikadele (inimesed, loomad).

-Ka järgmisel päeval sama toitu soojendada oleks veel sobiv.

-Menüüd peaks analüüsima ja koostama selle võimalikult tervisliku ja imemaitsva, et      lapsed naudiksid oma toitu ja telliksid juurde (kui on lastele sobib imehea menüü ei oleks ka nii suurt probleemi).

-Väga hea raamat kliimamuutuste selgitamiseks on “Greta ja hiiglased”.

-Kevadel metsa istutamisprojekt koostöös RMK-ga oleks väga vahva.

-Nädala väljakutsed lastele kodus (liiklemine lasteaeda või tagasi ilma autota, ainult Eesti toit, sammude mõõtmine).

  

Energia:

Oleme rahul, et 75% vastanutest jälgib, et ruumist lahkudes oleks tuled kustutatud.

Oleme rahul, et suur osa vastanutest on rääkinud oma lapsele elektri säästmisest.

Me peame midagi ette võtma sellega, et vanemad oleksid teadlikumad õpetajate aruteludest lastega energia teemal.

 

Globaalne kodakondsus:

Oleme rahul, et lasteaed on loonud kiusamisvaba keskkonna.

Oleme rahul, et lapsed teavad ja ei halvusta inimesi nende eripärade tõttu.

Oleme rahul, et lasteaia õppetöös tutvustatakse süsteemselt Eesti tähtpäevi, toitu, kunsti ja muusikat.

Me peame midagi ette võtma sellega, et tutvustada lastele süsteemselt teiste maade kombeid, toitu, kunsti ja muusikat.

 

Tervis ja heaolu:

Oleme rahul, et 100% vastanutest käib nädalavahetusel oma lapsega õues liikumas või aktiivselt tegutsemas.

Oleme rahul, et 100% vastanutest kinnitab, et nende laps on päeva lõppedes lasteaias viibitud ajaga rahul.

Oleme rahul, et 100% vastanutest annab oma panuse, et takistada lasteaias haiguste levikut.

Oleme rahul, et lapsed joovad janu korral vett.

Oleme rahul, et lapsed söövad igapäevaselt puu- ja köögivilju.

Me peame midagi ette võtma sellega, et lapsed ka iseseisvalt õigesti käsi peseksid ja vett säästaksid, seega kinnistada käte pesemist.

 

Toit:

Oleme rahul, et lapsed saavad ise rühmas toitu valmistada.

Oleme rahul, et lapsevanemad on teadlikud, et kogume toidujäätmed orgaaniliste jäätmete prügikasti.

Me peame midagi ette võtma sellega, et lapsed saaksid ise oma toitu taldrikule tõsta.

Me peame midagi ette võtma sellega, et informeerida vanemaid kasutatavast toorainest.

Prügi ja jäätmed:

Oleme rahul, et 100% vastanutest on andnud oma riideid teisele ringile kasutamiseks.

Oleme rahul, et suur osa vastanutest sorteerib kodudes oma prügi ning jäätmed viiakse vastavatesse kogumispunktidesse.

Meie peame midagi ette võtma sellega, et lasteaia rühmaruumid ja õueala püsiksid prügivabad.

 

Ettepanekud vähendamaks biojäätmete teket lasteaias:

-       Biojäätmed tähendab, et süüakse värsket ja muud head, mis kehale vajalik. See on ju igati tervitatav, eriti laste puhul. Ma ei tea, kas seda tõesti tekib palju, et seda peaks vähendama? Ainus osa on toidu raiskamine, et toitu jääb üle. Lastega tuleks rääkida, et nad tõstaks endale ja võtaks niipalju kui nad ka ära söövad.

-       Lapsed võiksid pöörata tähelepanu sellele, et iga välja tõstetud ja söömata jäänud toit läheb edasi prügikasti ning mõelda sellele, kuidas nemad ise saaksid arvestada koguseid nii, et toit ei jääks söömata.

-       Ülejäävat toitu anda lastele koju kaasa / annetada õhtul kodutute öömajale

Ettepanekud Prügi ja jäätmed teema käsitlemisel:

-       Ma ei ole kursis, kui palju praegu lastele lasteaias prügisorteerimist õpetatakse, aga ma arvan, et tuleviku mõistes vägagi vajalik oskus. Siinkohal peab see oskus muidugi olema ka õpetajatel, sest koduses olustikus tekib teinekord endalgi palju küsimus, kuhu see või too täpselt liigitub. Ragn-Sells või TVO tuleb teeb õpetajatele põhjaliku koolituse? Lasteaia õuealal võiks olla prügisortimisejaamad, mida saab kasutada õppe eesmärgil ja päris eesmärgil.

  

Elurikkus ja loodus; õueala:

Oleme rahul, et 100% vastanutest teavad, et lasteaia õuealal on olemas lindudele pesakastid ja toidumajakesed ning putukahotell.

 Oleme rahul, et 100% vastanutest leiab, et lasteaia õueala pakub lastele piisavalt võimalusi põnevateks tegevusteks, mängimiseks ja jooksmiseks.

Oleme rahul, et lapsed uurivad loodust ning on osalenud õuesõppel.

Meie peame midagi ette võtma sellega, et lapsed tunneksid puu- ja põõsaliike lasteaia õuealal.

Meie peame midagi ette võtma sellega, et lasteaias oleks õueala, kus muru ei niideta ning lapsed saavad taimi ja putukaid uurida.

 

Ettepanekud suurendamaks lasteaia õueala elurikkust:

-       Puu- ja põõsaliikide istutamine.

-       putukahotellid, puu- ja põõsaliikide istutamine, köögiviljade kasvatamine.

-       Taimede kasvatamine seemnest ja nende eest hoolitsemine, kompostimine, erinevad loodusmatkad.

-       Kärpida oksi, et rohkem valgust jõuaks lasteaia hoovi. Üldiselt on hoov nii väike, et seal on raske leida ruumi kodumaiste puu- ja põõsaliikide istutamiseks, kui siis ainult töötajate parkla arvelt.

-       Kõike mis ei tekitaks õpetajatele liigset koormust hoolduse ja loomise osas.

-       Puude ja põõsaste istutamine, rohimine

 

Meri ja rannik:

Oleme rahul, et suur osa vastajatest väldivad hambapastat ja kosmeetikatooteid, mis sisaldavad mikroplaste.

Oleme rahul, et lapsevanemad on lastele selgitanud, et milliseid keemilisi aineid võib sattuda kanalisatsiooni.

Oleme rahul, et lapsed on teadlikud veelindude toitmise kahjulikkusest.

Meie peame midagi ette võtma sellega, et lapsed saaksid lasteaias söögiks piisavalt kala.

 Ettepanekud selgitamaks lastele liikide kaitse olulisust mereelus:

-       Illustreerida ja selgitada seoseid ja põhjuseid/tagajärgi maailmas.

Vesi:

Oleme rahul, et 100% vastanutest juhib kodus tähelepanu vee säästlikule kasutusele.

 Oleme rahul, et lapsevanemad on jälginud ja võrrelnud veekulu erinevatel kuudel ja aastatel

Oleme rahul, et laste joogivesi kodudes on kraanivesi.

 

Ettepanekud, kuidas selgitada lastele vee säästva kasutamise olulisust:

-       Olen märganud, et lasteaed on juba lapsele neid teadmisi suutnud pakkuda

-       Veeringlust on tutvustatud. Vee erinevaid olekuid ka.

-       Ma ei tea. Vb seda, et kui käsi pestakse või dušši all käiakse, siis niisama ei peaks laskma veel joosta.

-       Veel rohkem praktilisi katseid ja vee uurimist lasteaias, toas ja õues.