Rukkililled

Tallinna lasteaia Sipsik Rõõmusipsikute rühma lapsed külvasid rukkilille seemneid mõeldes lähenevale Eesti vabariigi sünnipäevale. 

Elurikkus Bee-Botiga

Mängusipsikute rühma 5-6-aastased lapsed alustasid õppeaasta teist poolt robootiliste vahendite seltskonnas ning õppisid eneseväljendus- ja matemaatilisi oskusi neile juba sõime-east tuttava Bee-Botmesimumm-põrandaroboti abil. Ka elurikkuse tundmaõppimisel oli Bee- Bot suureks innustajaks. Uruhiir (enne orav) ja hallrästas (enne kodurästas) on juba tuttavad tegelased. 

Mängupäev 2

Täna viisime lasteaias Sipsik taas läbi ülemajalist teemapäeva, kus kasutasime robootilisi ja elektroonilisi vidinaid. Paljud tegevused olid seotud meie poolt valitud Rohelise kooli teemadega "Elurikkus ja loodus" ning "Meri ja rannik". Naerusipsikute rühmas õppisid lapsed Ozobotiga veeringlust looduses ja Rõõmusipsikute rühmas õpetas Beebot elurikkust.

Mida külvan, seda lõikan

Lasteaia Sipsik kõik rühmad on alustanud või alustamas eelmisel kevadel hoo sisse saanud projektidega „Mida külvan, seda lõikan“ ja „Iga rühm hooldab oma“. Esimese puhul külvavad väikesed agronoomid maitsetaimede ja aiaviljade seemned mulda, et saadavaid vilju oma toidulaual kasutada; teise puhul aga lillede seemned, et kevadel taimed lasteaia õuealale istutada ja nende eest hoolt kanda.

Metsaprojekt

Lasteaia Sipsik Päikesesipsikute rühma septembris alguse saanud metsaprojekt lõppes novembri kolmandal nädalal laste soovist liikuda edasi lindude teemale. Nii alustatigi lindude välimuse uurimisega ja prooviti ka ise linnupesa punuda. Polegi nii lihtne – kuidas linnud küll seda oskavad? Päikesesipsikute rühma seinad, laed ja põrandad kõnelevad, mida lapsed metsa kohta uurisid ja avastasid.

Matk

Projekti „Sipsiku 100 rada“ raames läbi viidud ülelasteaialisel matkal proovisid ka Sipsikud sammuda Darwini jalajälgedes. Lasteaiast võtsime kaasa tükikese kleeplinti, panime selle lapse varruka ümber nii, et kleepuv pool jäi väljapoole. Lapsed korjasid paelale midagi põnevat – seemned, väikesed ja suuremad puulehed ning taimed – just seda, mida loodus pakkus. Kuna niiskus meie ettevõtmist ei soosinud, siis pidime üht-teist väikese kotiga lasteaeda kaasa võtma ja näitusele panema. 
Suurele kleepsupaberile kujundasid lapsed aga vahvad looduspildid, paigutades sellele kõike seda, mis sügiseses metsas märgata oli.

Pirita terviserada

Täna osales projekti „Sipsiku 100 rada“ raames Pirita terviseradadel ülelasteaialisel sügismatkal 83 väikest Sipsikut. Lisaks aktiivsele liikumisele pakkusid õpetajad lastele erinevaid võimalusi uurida, avastada, katsuda, märgata, kuulata, mängida, õppida tähti, meisterdada ja lihtsalt rõõmustada.

Rõõmusipsikute Suure Taimejahi rada

Rõõmusipsikud alustasid helmekuul teekonda talvisesse puude riiki.

Teekonna alustuseks läksime külla juba sügisel tuttavaks saanud puude juurde.

Rõõmusipsikud vaatlesid raagus puid ja proovisid tüve järgi ära arvata, mis puuga on tegu. Kõige tuttavamad kastani- ja tammepuu tundsid lapsed kohe ära oma asukoha järgi. Olid ju need puud sügisel kõigi laste lemmikud oma viljade tõttu. Ka kasepuu oma valge tüvega reetis end.

Rõõmusipsikud vaatlesid ja loendasid puhkavaid puid. Lapsed märkasid puudega toimunud muutusi ja oskasid näha erinevusi. Iga puu sai tänu muistendile või mõistatusele palju lähedasemaks. Lastele pakkus huvi puu kujutamine aastaringselt. Nii said puud endale talve- , kevad -, suve- ja sügisrüü.

Rõõmusipsikutele meeldis puudega mängida, neid plastiliinist voolida ja joonistada. Kõige selle tulemusena valmis Eestimaa 100. sünnipäevaks koostöös perega üks väga vahva Eestimaa puid tutvustav kalender.

Rõõmusipsikud teavad, et puud annavad õhku, puidust tehakse paberit ning neid kallistades saab jõudu. Rõõmusipsikud teavad ka, et kasemahl on magus ja vahtralt saab endale teise nina.

Päikesesipsikute Suure Taimejahi rada

Päikesesipsikutel oli see kuu väga tegus. Rohelise Kooli raames vaja meisterdada lasteaia maketti. Meie osaks olid mänguväljakud. Meisterdasime neid puuokstest, värvilistest traatidest ja ühendasime kõik osad plastiliiniga. Lapsed pildistasid eelnevalt mänguväljakul olevaid atraktsioone, seejärel saime rühma meisterdamas piltide järgi. Lapsed värvisid eelnevalt puuoksad, mis said mänguväljakutelt kokku korjatud. Nukumaja meisterdasime tikutopsist ja mäe tegime munakarbi osast, olime leidlikud, meisterdasime lennuki väikestest papitükkidest ja vedrukiiged tulid plastiliinist ja pehmest-värvilisest traadist. Meisterdamist jagus ja kõigil oli põnev!
Kuu teises pooles oli ülesandeks meisterdada Lindude kalender 2018. Leppisime kokku millised linnud kalendrisse paneme ja alustasime otsast kalendri põhja valimisega, seejärel mõtlesime välja kujunduse ja edasi juba läks lindude joonistamiseks, kuude nimetuste, aastaarvud, lindude nimede ja kuupäevade meisterdamiseks. Lapsed tegid koostööd paaridena, mõlemad kleepisid nii linnu kui kuude tähti. Töö oli mahukas, sest meil on suured lapsed ja samas ka põnev, olime lõpptulemusega väga rahul. Meie vahvad kalendrid said ka üles pildistatud, samuti paaris, üks laps hoidis ja teine tegi klõpsu fotoaparaadiga. Põnev oli arvutis teha PowerPointi, kuhu lapsed lisasid linnu nime ja sinna alla pildid. Lõpuks esitlesime oma kalendrit teiste rühmade ees, saalis, üks laps oli arvuti taga ja teine abistas esitlustega.

Meisterdasime ka aasta lindu metsist. Metsis on meil oktoobri kuu lind.

Loodusteemaline katse „Janune seller”

Loodusteemaline katse „Janune seller”

Mängusipsikud löövad kaasa Huvitava Bioloogia Kooli projektis “Looduskeskkonna-alased katsed lasteaias. Esimeseks katseks oli “Janune seller”, mille eesmärgiks oli teada saada, kuidas vesi taimes liigub. Oma tegevust alustasime selleri uurimisega – vaatasime, katsusime, nuusutasime ja maitsesime. Seejärel arutasime, mida on taimel kasvamiseks vaja ning kuidas jõuab vesi õues kasvava taimeni (juurte kaudu) ning vaasis oleva taimeni (varre kaudu). Järgnevalt panime neli sellerivart eraldi veega täidetud purkidesse. Veetopsidesse omakorda lisasime erinevaid toiduvärve – punast, sinist ja rohelist. Üks veepurk jäi ilma toiduvärvita. Järgnevalt asetasime sellerivartega purgid aknalauale kaunistuseks.

P ärast õueskäiku tulid lapsed korraga uurima, kas on näha juba erinevusi – selgus, et toiduvärvidega värvitud vees olnud sellerivarred hakkasid juba alumisest otsast pisut värvi muutma! Õhtupoolikul taimi vaadeldes oli aga näha, et toiduvärvidega värvitud vees olnud sellerivarte lehed hakkasid närbuma, kuid puhtas vees olnud taim oli endiselt väga ilus. Seega jõudsime ka järeldusele, et toiduvärvid võivad olla väga mürgised ning palju parem on ka ise juua värviliste limonaadide asemel hoopis puhast vett!