Esiletõstetud postitus

Roheline Kool tutvustus

teisipäev, 1. september 2020

Teadmistepäev Nähkaga

 Tallinna lasteaias Sipsik tervitas lapsi teadmistepäeval Nähka

Nähkaga - 1.09. 2020

Loodushuviline Nähka ootas 1. septembril kell 10.00 lasteaia terrassil kõiki väikeseid Sipsikuid, et üheskoos teadmistepäeva tähistada.

Lapsed tunnevad seda toredat tegelast  juba väga hästi, sest igal aastal käib Nähka oma loodus- või keskkonnalugusid lastega jagamas. Tõsi, alati on kaasas olnud ka Juuli, kuid seekord tuli Nähka üksinda.

Ta jutustas lastele Juuli käest kuuldud muinasloo  kuningast ja tema lindudest. Kuningas Gustav oli suure ja võimsa riigi valitseja, kellele meeldis lindude laulu kuulata. Mis juhtub aga siis, kui linnud puuridesse panna? Ja mis juhtub siis, kui linnud vabaduses lennata saavad? Kui imeliselt kõlab looduse muusika …

Muusikalise draama seade on teinud M. Pullerits ja T. Jukk. Lavale sai muusikaline muinasjutt muusikaõpetaja Kaisa, liikumisõpetaja Marelle, õpetajate Kärdi, Joanna-Eliisa ja Hedi ning Mängusipsikute rühma laste Loore ja Gustavi abiga.

Head teadmistepäeva ja põnevat uut õppeaastat kõigile!





reede, 5. juuni 2020

Roheline lipp

 Tallinna lasteaed Sipsik pälvis ökomärgise Roheline lipp juba teist korda

juuni - roheline lipp

Täna, 5.juunil toimus Lotte Lasteaias Rohelise Kooli programmi tunnustusüritus, kus president Kersti Kaljulaid pidas kõne ning tunnustas edukalt programmis osalenud õppeasutusi keskkonnamärgisega Roheline Lipp. Sellel aastal jagati roheline lipp 33 õppeasutusele. Lasteaed Sipsik sai tunnustuse juba teist korda. Tunnustuse üle andmisel lisas päeva moderaator Kristo Elias, et lasteaia Sipsik lapsed käivad palju väljasõitudel ja liiguvad  looduses. Nad on osalenud KIK-le kirjutatud projektis "Lapsele on tarkus nagu päike loodusele" ja läbinud keskkonnaharidusprogrammi "Hakkamasaaja looduses". 

teisipäev, 2. juuni 2020

Sipsiku õuelasteaiapäev

 Juunikuu esimesel päeval kutsus Tallinna lastead Sipsik lapsi õuelasteaiapäevale

õuelasteaiapäev 20

Õuelasteaiapäevaga andsime üheskoos  avapaugu algavale suvisele õuesolemise perioodile. Õuelasteaiapäeva  tegevused toimusid kogu päeva vältel õues ja ikka selleks, et lapsed saaksid tunda rõõmu õppimisest  põnevas ja kaasahaaravas õuekeskkonnas.

Pärast maitsvat hommikusööki terrassil liikusid lapsed õuealal ringi ja valisid vastavalt oma soovile erinevaid tegevusi, mänge, kohti, materjale ja vahendeid. Just täpselt nii nagu süda tahtis ja hing ihkas. Õpetajad juhendasid ja suunasid, kuidas vee ja poriga maalida, kuidas arve ritta seada ja tähtedest sõnu moodustada, kuidas keksu keksida, kuidas tuult kotti püüda ja taimed kleepribale koguda, kuidas vee, liiva ja vahuga mängida, kuidas haamriga naela lüüa või kuidas kaks ühesugust heli kuulamise järgi ära tunda.

Aktiivse ja põneva tegevuse vahel oli lastel võimalus Sipsiku terrassikohvikus jäätisemüüjate Carmeni ja Ene käest endale üks eriti maitsev jäätis küsida.

Arvamusfestivali alal kogus õpetaja Kärt laste mõtted Sõnapilvedesse selle kohta, mida lastele lasteaias kõige rohkem teha meeldib ja mis üldse ei meeldi, mis on laste lemmikkoht lasteaias ja milline koht üldse ei meeldi. Vastustest selgus, et lastele meeldib lasteaias kõige enam mängida, kiikuda, meisterdada ja joonistada. Paljudele lastele meeldib lasteaias kõike teha ja kui ongi midagi, mis ei meeldi, siis on see magamine ja koristamine. Lemmikkohaks pakkusid lapsed seiklusrada, legolaud, kiik ja liivakast. Sellist kohta, mis ei meeldi, lasteaias ei ole.

Pärast lõunasööki, siis kui nooremad lapsed magusat und magasid, uurisid vanemate rühmade lapsed õueala loodusrikkust ja tegid „Õueala safari“ abil kindlaks, kui palju ja milliseid  linde, putukaid, lilli ja puid on Sipsiku õuealal.

Pärastlõunal jätkusid hommikul hoo sisse saanud tegevused kuni kojuminekuni laste poolt valitud põnevates paikades.

Oli põnev ja meeldejääv päev, sest uurimast me eal ei väsi, meid õpetavad kolmekesi: õpetajad, sõbrad head ja ka keskkond, sa ju tead!

neljapäev, 30. aprill 2020

Aasta tegija 2020 Kuusk

Tallinna lasteaia Sipsik lapsed tutvusid distantsõppel meie poolt valitud Rohelise kooli teema „Elurikkus ja loodus“ raames ühe looduse aastategijaga. Südamesipsikud uurisid kuuske. Õpetajad panid laste kunstitöödest kokku video.

Projekt "Tegin kuuse"!


teisipäev, 28. aprill 2020

Sõprusetera 2020

Mängusipsikute rühm võtab osa Räpina Aianduskooli projektist "Sõprusetera 2020". Taimeprojektis katsetame üheskoos aedherne kahe erineva sordi ja lilleherne kasvatamist. Kasvamise käigus jälgime taimede kasvu ja arengut ning kogume andmeid. Projekti eesmärgiks on õppida uusi oskusi, kasvatada, hooldada ja vaadelda aedherne ja lillherne taimi, võrrelda nende kasvu ja saada vilju ning õisi.
Projektiga alustasime veebruaris, kui külvasime seemned ja jäime põnevusega ootama, mis edasi saab. Märtsiks olid hernekesed end juba üsna virgalt mullast välja ajanud. Lapsed nautisid igapäevaselt herneste kasvamise vaatamist ja iga päev kastis enamasti uus laps meie katsealuseid. Lillherned olid kõige laisemad enda välja ajamises ja lõpuks kolmest kaks tublimat hakkasid jõudsalt kasvama. 
Hernetaimed kasvasid jõudsalt, kuid kahjuks Eestis kehtestatud eriolukorra tõttu on jäänud edasine kasv lastel oma silmaga nägemata. Õpetajad on edastanud lastele videode ja fotode näol herneste kasvamise kohta materjali. Lapsed jäid koju tervist hoidma, kuid lasteaia Sipsik õpetajad hoolitsesid kordamööda meie herneste eest edasi. Teiste rühmade laste abiga otsisime õuest mahakukkunud puuoksi, koorisime need ära ja kasutasime herneste toestamisel.

Kõikide ühise hoolitsemise tulemusena on meie hernestel kaunad küljes ja nüüd ootame nende valmimist ning loodame, et selleks ajaks on lapsed lasteaias tagasi 😊

Lähemalt saab lugeda "Sõprusetera 2020" kohta nende kodulehelt.























esmaspäev, 6. aprill 2020

Programmi Roheline kool keskkonnaülevaatus 2020

Roheline Kool
Keskkonna ülevaatuse 2020 kokkuvõte
Tähesipsikud - Prügi ja jäätmed 15
  • Vanemad on teadlikud prügi ja jäätmete sorteerimisest, kuid kodus biojäätmeid ja pakendeid sorteerivad olmeprügist umbes pooled vanemad. 
  • Vanemad ei ole teadlikud prügi ja jäätmete kogusest. Umbes pooled vanemad ei tea, kuid loodavad või arvavad, et lasteaias räägitakse prügist ja jäätmetest, sorteerimisest. 
  • Vanematele paistab õueala puhas. 
  • Vanemate arvates võiksid prügikastid olla nähtavamal kohal. 

Südamesipsikud - Tervis ja heaolu, meri ja rannik 17
  • Vanemate sõnul on lapsed kätepesu vajalikkusest teadlikud ja harjutavad kätepesu kodus.
  • Üle poolte vanemate arvates on lapsed teadlikud, et vesi on tervislikum, kuid on võimalus, et laps lihtsalt eelistab magusat jooki. 
  • Vanemate arvates on lapsed õues-looduses piisavalt.
  • Vanemate arvates viibitakse mere ääres vähe võiüldse mitte.
  • Umbes pooled vanemad ei tea, kas tegeletakse mere ja rannikuga seotud teemadega või arvavad, et pigem ei tegeleta. 

Rõõmusipsikud - kliimamuutused, energia 16
  • Üle poolte vanematest arvavad, et laps teab, mis on kliima. Üks vanem küsis, kas peab teadma?
  • Vanemate sõnul püüavad nad vähem toidujäätmeid tekitada, on selleks leidnud meetmeid.
  • Väiksematele lastele arvestada väiksemad portsud, kuna kindlasti on ka lapsi, kes väga ei söö lasteaia toitu kahjuks. Kuigi mulle tundub, et meil lasteaias ilusti arvestatakse sellega, kes kohal on ja siis tehakse vastav toidukogus.parem planeerimine.Panna toitu taldrikule vastavalt vajadusele ja vahest ka väiksema portsu.Kompostimine?Ei tea.Kontrollige palju teil toitu kulub ning vastavalt sellele tellige uut.Lapsevanema ülesanne on lasteaeda teavitada, kui laps sinna ei tule, see on esimene samm. Tavaliselt süüakse vähem hommikusööki ja seda võiks ka valmistada väiksema koguse (arvestades rühma eripära).Valmistada toitu vastavalt laste arvule. Kasutada toiduaineid nö ninast sabaotsani.Ei tea.Ei oska pakkuda.Pole aimugi, mis seal toimub.Paremini planeerida toidu kogust.Hommikuputru tehakse juba vähem. Vajadusel saab teistest rühmadest juurde küsida.Hetkel mulle pigem tundub, et lasteaia toitlustamine on ebapiisav. Kui laps soovib juurde, siis kas kõigile alati jätkub?
  • Komposteerimisega tegelevad vähesed vanemad. Ühes põhjuseks on see, et puuduvad peenrad ja linnas elavad ning ei tegele aiandusega.
  • Vanemate arvates võiksime ise maitsetaimi kasvatada ja üks vanem on teadlik, et mõned rühmad seda juba teevad.
  • Vanemad on rääkinud lapsele elektri säästlikkusest ning arvavad, et rühmas on piisavalt valgust ja ja piisavalt soe, mõni vanem ei tea, mis seis rühmas on. 

Mängusipsikud - info teavitamine ja kaasamine, globaalne kodakondsus 11
  • Vanemad on teadlikud, et lasteaed osaleb Rohelise Kooli programmis, kuid veerand vastanutest ei tea, mida tähendab keskkonnateadlik lasteaed. 
  • Enamike vanemate arvates ei ole sotsiaalmeedias lasteaed kajastanud keskkonna temaatikat. 
  • Vanemate arvates on lastel rühmas sõpru ja kiusamist täheldab vaid üks vanem. 
  • Vanemate arvates on loodud lasteaias kiusamisvaba keskkond, üsk vanem teadis, et kasutatati lillasid karusid.
  • Vanemad on lastega arutlenud inimeste erinevustest ning enamus arvab, et lasteaias tutvutakse teiste rahvustega ja kõikide vanemate arvates tähistatakse Eesti tähtpäevi.

Naerusipsikud - transport, vesi 11
  • Vanemate arvates saavad lapsed jalgrattaga ja jalgsi liigelda ning on rääkinud ohutust liiklemisest. Ühel lapsel pole võimalik liigelda rattaga või jalgsi. 
  • Üle poolte vanematest leidis, et lapsed on teadlikud vee säästmisest ning lasteaias tegeletakse vee ja eluslooduse seoste ja muude teemadega, kuid päriselt vett säästavad alla poolte vanemate.

Personal 11
  • Info – personal leiab, et lapsed pigem teavad, et väärtustame keskkonna hoidmist, kuid allhankijad ja toitlustajad pigem ei väärtusta. Enamus leiab, et sotsiaalmeedias kajastatakse keskkonnasõbralikkust.
  • Elurikkus, loodus, õueala – toalillede nimekirjast on teadlikud umbes pooled. Enamasti õpitakse taime-, seene- ja loomaliike tundma korra kuus. Kaks vastasid korra aastas. Laste teadmisi liikide kohta on uurinud vähesed, laste teadmisi uuritakse pigem harvem. Õuealal olevaid liike tunnevad ja peenarde olemasolust teavad pooled. Linnumajadesse panevad toitu pooled. Õuealal pigem pole muruala.
  • Kliimamuutused – jäätmete vähesemaks tekkimiseks oleme teinud muutusi. Pooled kasvatavad ka maitsetaimi. 
  • Energia – Elektri kulu suurusest me ei ole pigem teadlikud, kuid püüame elektrit vähem kulutada: enamikel on tuled kustus, arvuti kinni, kui kedagi ruumis pole. 
  • Globaalne kodakondsus – Umbes poolte seas leitakse, et tutvutame teiste maade kombeid ja toite. Eesti tähtpäevi, toite ja kombeid tutvustatakse kõigi arvates. Kõigi arvates rõhutame võrdsust ning ei halvusta teiste eripära, päritolu jmt. 
  • Tervis ja heaolu – Kõik käivad ise jalutamas. Lastel on kätepesu poolte arvates selge, teine pool leiab, et harvem pesevad õigesti. Vett suunavad kõik jooma. Lapsed saavad igapäev õues mängida.
  • Meri ja rannik - Enamik leiab, et õppetöösse on lõimitud mere ja ranniku temaatika, Mõned leiavad, et harva. Pooled ei tea, kas kasutatakse loodussäästlikke pesuvahendeid, pooled leiavad, et kasutatakse. Aegunud ravimeid pigem ei viia tagasi apteeki. Pigem ei soovitata vältida hambapastat ja kosmeetikatooteid, mis sisaldavad mikroplaste. Pigem räägitakse veelindude toitmisest lastele ja vanematele. 
  • Prügi ja jäätmed – kogume biojäätmeid muust prügist eraldi. Pandipakendeid koguvad pooled eraldi ja pooled leiavad, et mitte. Õuealal ja rühmaruumis üldiselt ei ole prügi, harva leidub poolte arvates. Üldiselt oleme väheteadlikud prügi kogustest. 
  • Transport – üldiselt kasutatakse ühistransporti, kaarti lasteaia ja kodu vahemaast pole lastega veel tehtud, ainutl üks vastas jah. 
  • Vesi – Vee säästlikku kasutamist on vähe uuritud, kuid vee säästmisest ja vee ning eluslooduse seosest on räägitud. Pigem räägitakse kraanivee joomisest. Lastele ei ole pigem räägitud vee tekkest ja mis saab kasutatud veest. 

reede, 13. märts 2020

Viiruse levikuga seotud meetmed lasteaias Sipsik

Terviseamet on edastanud käitumisjuhised, kuidas ennetada viiruse levikut ja kuidas käituda, kui kahtlustatakse koroona-viirusesse nakatumist.

Viiruse ennetamiseks lasteaias:

  • Rühma sisenedes desinfitseerib nii laps kui vanem käed.
  • Ülim tähelepanu on  regulaarsel kätepesul. Käsi peseme laulu saatel, mis kestab 20 sekundit.
  • Päeva jooksul desinfitseeritakse kõik üldkasutatavad  käsipuud ja ukselingid.
  • Ruume tuulutatakse regulaarselt.
  • Kahe kuu vältel jäetakse ära kõik  ülelasteaialised siseruumides toimuvad üritused.
  • Tühistatakse väljaspool lasteaeda lastele planeeritud õppekäigud, üritused jm.
  • Köhides ning aevastades kaetakse nina ja suu käsivarrega. Kasutatud taskurätt visatakse kohe ära.
  • Viirushaigusesse nakatumise kahtluse korral välditakse kokkupuudet teiste inimestega.
Alates 27.02  on lasteaed rakendanud  mitmeid ennetavaid meetmeid, et vähendada laste ja töötajate nakatumise riski ning takistada piisknakkuste sh uut tüüpi koroonaviiruse COVID-19 võimalikku levikut. Täiendavalt rakendatakse Terviseameti ja linna poolt antud juhiseid.
Ootused lapsevanemale:
  • Ükskõik missuguste haigustunnustega laps peab olema kodus!
  • Kaaluda reisimise mõistlikkust! Kõik lapsevanemad, kes on lastega naasnud reisidelt, jätta lapsed 14 päevaks koju, sh arvestada ka enda saabumist välismaalt ja kontakti lapsega!
  • Järgida ka kodus hoolikalt  kätepesu.
  • Juhul kui lapsel diagnoositakse koroonaviirus, teavitavad Terviseamet ja lapsevanem sellest koheselt lasteaeda helistades telefonile 5226820.
  • Haigusjuhtumi korral teavitab lasteaed kõiki lastevanemaid asutuse rühmalistide kaudu. Esimese stsenaariumi korral suletakse rühm, kus haigusjuhtum on esinenud, kaheks nädalaks. Olukorra muutumisel või pidaja korraldusel võetakse vastu uued otsused.
Kõige värskema info viiruse leviku ja selle tõkestamise kohta leiab Terviseameti kodulehelt https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus.
Kutsume kõiki üles säilitama rahulikku meelt ning tegutsema läbimõeldult ja värskele ametlikule teabele tuginedes.