Keskkonnatöörühma koosoleku protokoll nr 3

Tallinna Lasteaed Sipsik

 Keskkonnatöörühma koosoleku protokoll nr 3

 Tallinn 19.04.2022

 Kell 13.30 – 15.00

  Osavõtjad: Ene Hein, Leila Toit, Keith Juksaar, Maria Veike, Katrin Nuka, Renate Paljasma

 

 Päevakord:

1.  Üleilmsete keskkonnapäevade kampaania arutelu
2. Rohelise kooli keskkonnaülevaatuse 2022 kokkuvõte
3. Keskkonnamärgise „Roheline lipp“ taotluse esitamise tähtaeg, hindamissüsteem ja kriteeriumid
4. Jooksvad küsimused

 

 Kuulati:

•  Vaadati üle viis keskkonnategevust ehk käejälge, mida lastega teha perioodil 20.-30.04: 1. loodusesse sukeldumine, 2. looduse detektiivid, 3. ohustatud elud, 4. märgiste otsimine, 5. roheline pidu;
• Keskkonnatöörühma juht Ene Hein andis ülevaate Rohelise kooli keskkonnaülevaatuse kokkuvõttest 2022;
• Töörühma juht Ene Hein selgitas rohelipu taotluse hindamissüsteemi ja kriteeriume
• Maa päev – Roheline ja hooliv maailm

Otsustati:

1. Tähesipsikute rühm teeb kaks käejälge – loodusesse sukeldumine (veelindude jälgimine) ja ohustatud elud (viigerhüljes); Päikesesipsikud teevad ühe tegevuse – looduse detektiivid; Rõõmusipsikud teevad ühe tegevuse – märgiste otsimine (toidupüramiidi näitel); roheline pidu toimub õuelasteaiapäeva, 1. juunil (õuevermikomposterisse panna kasvama kõrvitsad, istutada metsalilli, lillekastidesse panna kasvama põllulilli ja luua õuealale koht, kus muru ei niideta)
2. Võtta teadmiseks keskkonna ülevaatuse parendustegevused ja lõimida vastavad tegevused rühmade projekti tegevustega;
3. Tähistame Maa päeva, mõeldes oma igapäevategevustele keskkonnahoiu võtmes ja andes (nii lapsed kui töötajad) endale keskkonna ja looduse hoidmisest lähtuvaid lubadusi. Lapsed joonistavad lubadustest ühise pildi, teeme 22.04 postituse Sipsiku FB-s #roheliseltonvõimalik
4. Naerusipsikute teema Prügi, Südamesipsikute teema Vesi, Rõõmusipsikute teema Loodus + lubadused + joonistused

 

Koosoleku juhataja: Ene Hein                                  Koosoleku protokollija: Leila Toit

Mängusipsikute sõimelapsed kasvatavad taimi

Mängusipsikute taimekasvatuse protokoll

• 21.03 Meie hommikuring leidis aset hoopis vannitoas. Kordasime hommikuringi salmi koos liigutustega ja rääkisime sellest, mida taimedel kasvamiseks vaja läheb. Küsisime ka lastelt, mis nemad arvavad et vaja läheks. Vaatasime üle, mis seemneid meil olemas on ja kuhu me midagi saaksime istutada. Istutasime/külvasime pottidesse ja papist alusele basiilikut, piparmünti, herneid, muru, tippsibulaid ja metsmaasikaid. Rääkisime, et kasvamise protsess võtab aega ja panime pottide kõrvale taimedest ning kasvamiseks vajaminevatest asjadest pildid. Lapsed täitsid anumad mullaga, tegid näppudega seemnete jaoks mulla sisse auke ja pudistasid seemneid sinna sisse. Pärast seda katsid augud mullaga ja kastsid mulda põnevusega terve päeva jooksul.
• 22.03 Kastsime innukalt enda külvatud taimi ja lapsed otsisid, kas juba on midagi mullast välja tulnud. Lapsed käivad päev läbi taimi vaatamas.
• 30.03 vaatasime üle meie külvatud seemnetest kasvanud taimede olukorra. Tunnetasime kätega kasvanud muru, arutasime kas see on pehme-kõva ja mis värvi ta on. Arutlesime miks osad taimed on mulla alt pea välja pistnud, kuid osad veel on peidus ja vajavad aega. Vaatasime pildilt taime kasvuprotsessi ja kastsime kõik anumad üle.
• 31.03 Kastsime enda külvatud seemneid ja nendest kasvanud taimi. Küsisime lastelt, et mida nad teavad taimedest ja mida on vaja et taim kasvaks. 

Mida tean taimedest? Ella: ''Porgand, paprikas. Peab ootama nii kaua kodus, kui ei kasta lille siis nad ei kasva. Mulle meeldivad mustikad ja vaarikad. Panime mustad seemned maha (lasteaias). Seemned ei maitse inimestele.'' Paul:''Õuna süüa.'' Isabel: ''Midagi ei tea.''

Mida on vaja et taim kasvaks? Ella: ''Taimedel on seemneid vaja kasvamiseks. Kasta on vaja, et kasvaks. Neid peab hooldama. Näiteks ei saa olla vees, need lähevad pikali. Nendele meeldib olla väikese mulla sees. Ja suurele meeldib vee sees olla. Seened on ta söögid, mitte sellised seened mis metsas on. Need on seemned (näitab pisikesi plastiliini pallikesi).'' Paul: ''Süüa.'' Isabel: ''Lille on vaja.''

• 05.04 Täna käis võidujooks taimede kastmisele. Kõik uurisid meie külvatud seemnetest kasvanud taimi. Osad taimed pole veel mullast pead välja pistnud, mistõttu võlusime ja rääkisime nendega, et nad ikka kasvama hakkaksid.
• 06.04 Võtsime enda kasvatatud rohelist sibulat, nuusutasime ja maitsemise jaoks lõikasime seda lõunasöögi ajal supile vastavalt laste soovile.

Uurisime ka vahepeal rohulible, nartsissiõit ka munamikroskoobi all.

Muru on pehme

''Kus on metsmaasikad?'' Kastame

Televiisorikarbi sisu taaskasutus- istutame/külvame maha piparmündi, tippsibula, metsmaasika, basiiliku, muru ja Räpina Aianduskoolilt eelnevatel aastatel saadud herned 

Rohulible munamikroskoobi all

Lumi:''Miks muru on longus?'' 12.04

Räpina Aianduskoolist saadud herned

Mida on taimedel kasvamiseks vaja. Kasvamise protsess

Liiklushommik ''Milleks mulle rattakiiver?''

 30.03.2022

Programmi Roheline kool Transpordi teemast lähtuvalt korraldasime lasteaia õuealal taas liiklushommiku.

Hommik algas liiklusteemalise näidendiga „Milleks mulle rattakiiver?“ õpetajate esituses, kus peaosas ehk karulaste rollis olid õpetaja Maria ja õpetaja Keidy. Läbi lavastuse selgitati lastele rattakiivri kandmise vajalikkust. Laps õppis aru saama, kuidas tekivad ohtlikud olukorrad ja kuidas on võimalik neid vältida.

Olemasolevaid ja saadud teadmisi rakendas laps seejärel praktilise tegevuse teel liiklusvankri õppevahendite ja maastikurobotite toel. Varikatusealuses õueõpitoas kujundati miniliikluslinnak, kus laps programmeeris maastikuroboti kas juba märgitud rada või enda ehitatud rada mööda. Et maastikurobotit saaks kasutada iga laps, jätkuvad tegevused nendega kogu nutikuu vältel.

 

Emakeelepäeval ma kuulasin Sipsikut, pärast seda oli mängima rutt- Emakeelepäev Sipsikus

 14.03.2022

Kui hommikustest uudistest teada saime, et emakeelepäeval on kõik huvilised oodatud ettelugemist kuulama ja et president Alar Karis alustas päikesetõusul lugemisaktsiooni, oli meie äratundmisrõõm suur, sest just nii algas lasteaia Sipsik 18. sünnipäeva nädal ja just nii tähistasime emakeelepäeva. 

Kõik väikesed Sipsikud olid terve hommikupoolse aja vältel oodatud ettelugemist kuulama mänguväljakule, kus lastele lugesid E. Raua raamatust „Sipsik“ jutte ette õpetajad Eleriin, Liisa, Eige, Keidy ja Marelle. 

Enne seda rääkisime lastega viisakatest sõnadest ja väljenditest, mis meie emakeelt rikastavad ning selgitasime välja ka kaunimad sõnad lasteaia Sipsik laste arvates. Kõige ilusamad sõnad on: aitäh, armastus, armas, emme, kallis, kevad, lill, liblikas, meri, nunnu, palun, päike, päikeseloojang, Sipsik, tere, tore, tort.

Head emakeelepäeva!

Käed on pestud, meel on hea, nüüd ma veesäästmisest jälle rohkem tean- Kätepesupäev 2022

 04.03.2022

Eile pöörasime lasteaias kätepesule ja vee säästmisele suuremat tähelepanu. Välja oli kuulutatud lasteaiaülene kätepesupäev.

Südamesipsikute rühmas algatati sissejuhatuseks filosoofiline arutelu, kas vee raiskamine on halb. Kui on halb, siis miks. Vastused leiti ka küsimustele kas, miks, kellele või millele on vesi vajalik? kus leiame vett? milleks kasutame vett?

Abiks oli ka video „Jänku Jussi kätepesu“ vaatamine. Millal tuleb käsi pesta, kui kaua, kuidas saab selle tegevusega vett säästa?

Läbi viidi katse, kus kraani alla pandi kausi. Üks laps pesi käsi pideva voolava vee all, teised panid seebitamise ajaks vee kinni. Seebitamine kestis umbes 20 sekundit. Järele jäänud vee valasid lapsed klaasidesse ja võrdlesid saadud koguseid. Pideva vee all käsi pestes kulus vett 820 ml, aga seebitamise ajaks kraani sulgemisel kulus vett 340 ml. Vahe pool liitrit. Lapsed olid koguseid nähes väga üllatunud, et vahe tuli nii suur ja et kraani mitte sulgemisel kulutame vett poole piimapaki jagu rohkem.

Ma olen väike vaatleja, kel meeldib palju joonistada- Tähesipsikute õppekäik mereäärde

 04.03.2022

Tähesipsikud korraldasid oma projektist „Jää aeg talve võlumaal“ ja Rohelise kooli tegevustest lähtuvalt õuesõppepäeva Stroomi rannas, kus jagunesid kolme väiksemasse gruppi ning asusid koos õpetajatega ilma, linde, merd ja mereäärset loodust uurima.

Uurimisülesandeks oli vaatluse teel välja selgitada, missugune on merelindude elupaik/kodu. Seejärel kehastusid lapsed kunstnikeks, kes joonistasid vaatluse tulemusel tehtud tähelepanekute põhjal merelindude elukoha ning nähtud merelinnud. Samal ajal arutasime, missuguseid merelinde lapsed teavad või tunnevad ning mil viisil toituvad ja kus puhkavad.

Peale seda algas otsimismäng. Iga rühm sai oma kasutusse munakarbi, kuhu tuli otsida rannaalalt võimalikult palju erinevat, lindudele ja mereloomadele ohtlikku, tehismaterjali või esemeid. Kogumiskarbi sisu ülevaatuse ajal arutlesid lapsed üheskoos, mis materjal või nende leid ja kuidas linde ohustab. Peale seda oli ühine piknik ja jalutuskäik mänguväljakute alale, kus esmalt filosofeerisime kahes erinevas väikerühmas keskkonnahoiu teemadel: 1) Linnud ja mereprügi; 2) Sulav jää ja tõusev merevee tase (Artika ja Antartika jääväljade sulamise põhjused ja võimalikud tagajärjed ning ärahoidmine).

Ühises ringis tegime kokkuvõtte, kuidas meie saame meid ümbritsevat keskkonda hoida ja loodust heaperemehelikult säästa.