Hei hopsti Haabneeme!

Sipsiku aiarühmade lapsed käisid rühmapõhisel väljasõidul Haabneemes.

Matkasime mereääres 2,5 kilomeetrit, vaatasime laineid ja merd ning elasime kaasa talisuplejatele.  

Otsisime merekarpe ja lihvitud klaasikilde. Viskasime vette kive, tegime tutvust adruga, korjasime kõrkjaid ning vaatlesime veelinde.     

Otsisime mere äärest ja metsas prügi. Rääkisime, miks on oluline hoida looduses puhtust ja mida prügiga tuleks teha.

Mereäärse matka lõpetasime lõbusa mereröövlite mänguga.

Projekti „Hei hopsti, Haabneeme“ eesmärgiks oli laste igapäevase liikumisaktiivsuse suurendamine ja Rohelise kooli programmi teema Meri ja rannik tegevuste läbiviimine.

Sipsiku mõnus mängupäev

 

19. novembril viisime lasteaias taaskord läbi mängupäeva, mis võimaldas lastele katkestamatut tegutsemis- ja mänguaega.

Kui eelnevatel kordadel on olnud lastel võimalus tegutsemiseks üle lasteaia sisse seatud keskustes, oli seekord natuke teisiti – mängupäev toimus rühmapõhiselt. Õpetajad kaardistasid eelnevalt laste soovid ja vajadused ning sisustasid sellest lähtuvalt rühmas keskkonna, mis pakkus võimalusi mitmekesiseks mänguks, tantsuks, kunstitegevuseks erinevate materjalide ja vahenditega, raamatute uurimiseks ja aruteludeks  väikestes gruppides.

Tähesipsikud soovisid ning õpetajad aitasid sisse seada lastele lauamängu-, muusika-, tantsu-, lego-, ja meisterdamiskeskused. Kõige enam huvi pakkus lastele tantsu- ja muusikakeskus, sest see oli laste arvates äge. Lapsed panid proovile  oma tantsuoskused, valides ise muusika ja ka videoõpetuse, mille järgi tantsida.

Ka Südamesipsikute rühma õpetajad uurisid lastelt, mida soovitakse teha. Mõtted kirjutati üles ja ideed kaardistati. Laste soovidest ja huvidest lähtuvalt otsiti ja leiti mängudepäevaks erinevaid põnevaid materjale. Kunstikeskuses olid guašid, õlipastellid, värviline liiv ning joonistamise, kleepimise ja lõikamise võimalus – mõne lapse initsiatiivil arenes sellest välja soov telefoni teha ning õpetaja juhendamisel saidki lapsed omale Apple telefonid. Poisid soovisid väga autode ja legodega mängida, ehitati toredaid garaaže autodele ning toimusid erinevad rollimängud. Magamistoas ehitas üks osa lastest suurtest klotsidest uhke maja, kuhu sisse pandi pehmenduseks ja "vooditeks" erinevaid kangaid.  Mängulusti jätkus ka õue, kui mudaköögis toredat mudatoitu kokku keedeti.

Rõõmusipsikute rühma õpetajad seadsid lastele sisse Meisterdamiskoja, kus väikesed meistrimehed erinevate materjalidega eksperimenteerides ja erinevate vahendeid kasutades jäätmetekke vähendamise-teemalise  plakati meisterdasid.

Päikesesipsikute rühma laste arvamused avaldusid eelnevalt õpetajate-poolse vaatluse käigus. Mängupäeval lapsed ehitasid, mängisid autodega, nukkudega, lõikasid, meisterdasid ja küpsetasid pannkooke.

Laste isejuhitud päeval oskasid ka meie kõige väiksemad Naerusipsikud valida kunstiriiulilt ise vahendid, millega tegutseda. Valituks osutusid laste lemmikud guaššvärvid ja plastiliin. Plastiliinist valmisid toidud ja planeedid. Maalimiseks valisid lapsed ise  meelepärase värvi või tekstuuriga suure paberi, pintsli ja värvid millega maalida.

Mängusipsikutel käis mängupäeval külas Hektori vend Theodor, kes on lasteaia Sipsik vilistlane. Hektor rääkis lastele Eestis elavatest ja pesitsevatest lindudest, lindude rändest ja linnu häältest, linnumunade värvustest ning 2020-2021 valitud aasta lindudest. Veel jutustas külaline erinevates asupaikades näiteks soo, raba, meri, mets jms kohas elavatest lindudest. Oma külakäigu lõpetas ta Mõttemugulas kahhoot küsitluse smarttahvli toel.  Lapsed vastasid neljaliikmelistes gruppides lasteaia tahvelarvutite abil. Rühmas jätkus laste huvi Theodori ja Hektori kaasatoodud linnuraamatute vaatamisega.

Seejärel värvisid lapsed kangast, mis oli ühe lapse poolt pakutud mõte ja lapsevanema poolt toodud. Lapsed kasutasid meelepäraseid akvarelle ja guašše värvimiseks. Kaunistatud kangas seatakse  üles rühmaruumi.

Mudaköögi avamine

 19. oktoobri hommikul kutsus Sipsik kõiki lapsi õue mudaköögi pidulikule avamisele.

Meie mõte, valmistada ka Sipsiku lasteaia lastele üks vahva  mudaköök, sai oktoobris teoks.

Köögi konstruktsiooniks kogusime lastevanemate abiga kokku euroalused ja muu puidust jääkmaterjali, mis parasjagu kellelgi kuuris või õues leidus. Välja kuulutasime ka köögitarvikute, köögitehnika ja veevärgile vajalike vahendite kogumise kampaania. Mõistagi oli vaja ka mõned uued asjad nagu värv jms viimistluseks osta, et mudaköök ka nägus välja näeks.

Mudaköögi disaini autoriks on Ilmari ja Haraldi ema Eeva, kelle loodud kavandi järgi kogu töö tublide isade eestvedamisel tehtud sai.

Lindi lõikasid esmaspäeva hommikul läbi meie kõige vanemad Mängusipsikute rühma lapsed. Eelnevalt sõlmiti kokkulepped  mudaköögi kasutamise kohta ja mis siis muud, põnev mäng võiski alata.

Teostusele aitasid kaasa Helena ja Rosanna isa Mihkel, Kenneth Kristjani isa Kristjan, Frank Steveni isa Alvin, Kaito ema Annika ning Oti ja Aneti isa Kaido ja ema Ülle.

Igapäevaselt valmivad Sipsiku õuel nüüd uhked road ning lastele teeb see palju rõõmu!

Keskkonnatöörühma koosolek nr 1

Tallinna lasteaed Sipsik

Keskkonnatöörühma koosoleku protokoll nr 1

Tallinn 02. 11. 2020

Kell 13.30 – 15.00

Osavõtjad: Ene Hein, Siiri Pentus, Leila Toit, Loolo Treial, Kärt Tagel, Hedi Leemets

Päevakord:

1. Keskkonna töörühma kinnitamine

2. Rohelise kooli programmi teemade arutamine

3. Rohelise kooli tegevuste kajastamine

Kuulati

1. Ene Hein tegi ettepaneku ühendada keskkonnatöörühm õppekava arendusrühmaga ja jätkata keskkonnatöörühma tööd põhimõttel, et töörühmas on õpetajaid, lapsevanemaid ja lapsi.

2. Vaadati üle Rohelise Kooli 8 hariduslikku põhimõtet ja Rohelise Kooli teemad, mida sel aastal süvendatult käsitleda lähtudes rühmade projektõppe teemadest.

3. Innustada õpetajaid avaldama enam artikleid Rohelise kooli teemadega seotud läbiviidud tegevustest. Kindlasti lisada artiklile, mis mõju oli tegevusel lastele, mida nad õppisid tegevuste käigus, tagasiside küsimine lastelt. 

4. Jooksvad küsimused 

Otsustati

1. Kinnitati keskkonnatöörühm, kuhu kuuluvad:

Ene Hein – töörühma juht

Siiri Pentus - õpetaja

Leila Toit - õpetaja

Keith Juksaar - õpetaja

Loolo Treial - õpetaja

Hedi Leemets - õpetaja

Kärt Tagel – õpetaja ja õppekava töörühma juht

Piret Kütt – lapsevanem

Loore

Stella

Gustav

Hektor ja 

Peeter Mängusipsikute rühmast

2. Õppeaastal 2020/21 käsitletakse süvendatult kolme teemat:

Elurikkus ja loodus; 

Jäätmed ja prügi;

Meri ja rannik

Teemad on seotud rühmade projektõppe teemadega, lasteaia arengukava ja õppekavaga.

Keskkonnakasvatus on lasteaias Sipsik suunatud nii lastele, vanematele kui ka personalile. Selle aasta teemad on Elurikkus ja loodus, Meri ja rannik ning Jäätmed sh Prügi. Vastavalt rühma teemadele täiendame Rohelise kooli stende, lisades sinna fotoreportaaže väljasõitudest, artikleid, laste töid ja pilte.

3. Iga rühma õpetaja kirjutab oma rühmaga seotud ja läbi viidud Rohelise kooli tegevusest „Sipsiku Kuukirjale“ artikli, milles toob välja tegevuse eesmärgid ja mõju lastele. Keskkonnatöörühma juht Ene teeb jätkuvalt postitusi Rohelise kooli FB lehel ja lasteaia kodulehele ning õpetaja Kärt peab Sipsiku Rohelise kooli blogi. 

4. Tagasiside lasteaiaülesele põlislooduse nädala raames toimunud matkale „Meelerahu metsast“. Matka eesmärgiks oli pakkuda lastele kogemusterohkeid avastusi, teadvustada looduskaitset ja loodust hoidvat käitumist. Matkal osales 80 last. Looduses liikumine õpetas lapsi loodusega sõbraks saama ja tundma end looduse osana. 

Tagasiside Mängusipsikute rühmalt Ubari Loodustarkuste keskuse keskkonnaharidusprogrammis „Helid ja hääled metsas“ osalemisele. 

Teemade „Meri ja rannik“ ja „Prügi“ raames väljasõidu kavandamine novembri lõpus Haabneeme mere äärsesse metsa. Väljasõidud on rühmapõhised, iga rühm eraldi päeval. 

Jäätmetekke vähendamise nädala raames koostab iga rühm kampaaniaplakati. Mängusipsikute rühma lapsed meisterdavad patareide kogumiskasti Pata-Sipsu, kasutusele võtame ka küünlaümbrise kogumiskasti Küünlaümbrise Näks, osaleme küünlaümbrise kogumiskampaanias 12.12 – 12.01 Tallinna Liikuri Lasteaia eestvedamisel. Kogume alumiiniumist küünlaümbrised, et anda neile teine eluring. Partneriks on pakendivaba pood ILMA, kes annab küünlaümbrised uude ringlusse.

Koosoleku juhataja: Ene Hein 

Koosoleku protokollija: Ene Hein

Helid ja hääled õpetavad

 Tallinna lasteaia Sipsik koolieelikud osalesid Tallinna Haridusameti ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse ühises projektis.

Mängusipsikute rühm osales 29. oktoobril Ubari Loodustarkuse Keskuse keskkonnaharidusprogrammis „Helid ja hääled õpetavad“. Sõitsime lasteaia juurest Kaberneeme lähedale metsa, kus meid võttis vastu matkajuht Pille. Ta rääkis lastele kohe alguses, et metsas tuleb olla vaikselt, sest see on koduks paljudele lindudele ja loomadele. Räägiti ohtudest looduses ja kuidas tuleb toimida, kui läheduses on metsloom. Lastele selgitati, millised loomad on ettearvamatud ja kuidas neist hoiduda. Puudutati ka teemat, et miks on puud mingites olukordades ohtlikud ja kuidas nad on ka kasulikud. Lastele õpetati, kuidas anda märku kui oled eksinud ja puudub telefon. Telefoni olemasolu korral räägiti, kuidas päästjad saavad positsioneerida inimese asukohta. Sellisel juhul ei tohiks inimene liikuda pidevalt edasi, vaid vajalik oleks leida endale kindel puu, mille juurest ei tohiks lahkuda ning kõik ellu jäämiseks vajalikud tegevused tuleks teha selle puu ümber (ehitada onn, saada sooja jms).

Lapsed õppisid, mis märke ja signaale tuleks otsijatele maha jätta, et kadunut lihtsam leida oleks. Otsija olukorras tuli leida vajalikke märke. Õppisime ka kuidas teha häält, kui oled eksinud. Lastele seletati, et tuleb leida jäme mänd, sest see on kõige kõlavam puu, mille vastu tuleb lüüa 3 lööki vastupidava oksaga.

Kuulasime erinevate loomade ja lindude hääli, kellega võib metsas kokku juhtuda. Räägiti ka elavast tulest, kuidas ja kuhu seda teha ning kuidas seda kustutada. Lastele näidati ka mägra koobast ja räägiti kuidas ta enda pesa teeb ning milline tema elustiil on.

Mõned mõtted lastelt, mis neile meelde jäi. 

Loore:’’ Matk meeldis hästi. Ma ei teadnud seda varem, et mägeritel on wc pott. Ja kui see täis saab, ta kraabib, teeb endale uue. Mulle meeldis nööriga tagurpidi alla ja üles minemine. Telk meeldis - tuli ja pime oli sees, aga suitsuhais oli.’’

Hektor: ’’Matk meeldis väga hästi. Sain teada, et kui lööd vastu puud, mändi, siis tuleb väga kõva heli. Kolm noolt teed maha okstest, käbidest, kui oled kadunud ja hästi oranž heledaid silte peab panema’’.

Stella: ’’Väga meeldis matk. Kõik asjad meeldisid. Metsas ei tohi ära eksida, aga kui eksid, siis pead varjupaiga leidma. Ei tohi kodumetsa minna väga tihti, võid ära eksida. Kui sa ei märka ja tuleb talv ja astud jääle ja emme ja issi ei tea, siis võid ära uppuda. Metsas ei tohi rajalt kõrvale minna, siis tuleb nooli teha kui lähed.’’

Meelerahu metsast

 22. oktoobril käis kogu Tallinna lasteaia Sipsik pere põlislooduse nädala raames Pääsküla rabametsas meelerahu leidmas ja loodust uurimas.

Vaatamata vihmasele ilmale läbisid kõik metsa tulnud 80 väikest Sipsikut vastavalt vanusele  2,5- või 1-kilomeetrise raja, otsisid infotahvlilt või loodusest vastuseid küsimustele ja mängisid looduse bingot. Raja lõpus ootas lapsi soe tee ja väike kosutus. Teel lasteaeda rääkisid lapsed, et neile meeldis kõige rohkem lompides ja laudteel kõndida, parte vaadata ja loodusest aardeid otsida.

Lasteaiast koju minnes ütles üks 3-aastane Sipsik emmele: „Kõik asjad said märjaks ja me saime teed juua. Ja šokolaaditükkidega saiakest. Käisime väga palju loigus. Nii lahe matk oli."

Sipsiku leivanädal

 Oktoobrikuu teisel nädalal pöörati Tallinna lasteaias Sipsik suurt tähelepanu leivale.

Nädala alguses saatsid lapsevanemad digitaalselt või edastasid paberkandjal lasteaeda oma pere „leiva“ retsepti. Saabus palju erinevaid retsepte: erinevad leivad, leivasupid, leiva snäkid, võileivad, leivamaiused jpm.
Kirja pandi koostisosad, lisati kirjeldus, kuidas seda „leiba“ valmistatakse ja illustreeriti fotoga või  lapse joonistusega. Retseptid seati kõigile uudistamiseks üles näitusele lasteaia värava küljes.
Nädala teisel poolel oli lastel võimalus erinevaid meeli kasutades uurida leiba selleks sisse seatud „Leiva tunnetetoas“.
Nägemispesas uurisid lapsed  leiva struktuuri silmaga ja ka mikroskoobiga kohe eriti lähedalt.
Kuulamispesas kuulasid lapsed leiva kirjeldust heli salvestavatelt pesulõksudelt ja püüdsid arvata, millise leivaga on tegu.
Maitsmis- ja  haistmispesas maitsesid ja  nuusutasid lapsed erinevaid leivasorte ning arvasid ära, mis leib küll niimoodi maitseb ja lõhnab.
Kompimispesas katsusid lapsed, kas sõrmed teavad, mis leivaga on tegu, kui silmad leiba ei näe.
Rühmas viidi lastega läbi katse leivaviiludega, mis tõi välja käte pesemise tähtsuse. Leivaviilud asetati õhukindlatesse kottidesse mustade kätega ja puhaste kätega ning uuriti nädala jooksul, mis leivaga juhtub. Näide järgneval lingil:

https://www.pinterest.com/pin/331647960030067060/?nic_v2=1a6UYrRIs

Muidugi valmistati rühmades ise ka võileibu  ning räägiti ja loeti leiva tähtsusest.

Järgneval lingil on üks vahva töövihik, kus erinevaid ülesandeid ja mõistatusi lastele.

http://www.leivaliit.ee/wp-content/uploads/2017/10/Toovihik-lobus-leivaraamat.pdf