Ressursikulu analüüs 2021

Ressursikulu analüüs 2021:

Keskkonnategevuste tulemuslikkust jälgitakse igapäevaselt lähtudes Tallinna lasteaia Sipsik säästva majandamise põhimõtetest:

PABER

• Paberikulu säästmiseks oleme kasutusele võetud jääkmaterjalid. Laste vabajoonistamiseks ja kunstitegevuseks kasutame rühmas või laos olevaid jääkmaterjale;

• Igas rühmas oleme sisse seadnud paberi kogumise kastid, mille olemasolust teavad ka lapsed;

• Paberikulu säästmiseks oleme sisse viinud arvutipõhise infoliikumise;

• Paberi ja printeritahma säästmiseks prindime võimalusel mustvalgelt. Ühepoolselt prinditud nn vigadega dokumendipaberid võtame taaskasutusse; 

• Kõikide kunstitööde, uute mängude ja meisterduste tegemisel kasutame koos lastega alates 2018/19 õa ainult lasteaia laost leitud ja saadud vahendeid ning jääkmaterjale;

• Käte kuivatamiseks soetatud lehträtiku otstarbekaks kasutamiseks oleme pesuruumidesse üles pannud pildilised juhised. 

ELEKTER

• Elektri kokkuhoiuks kustutame pidevalt tulesid ning võimaluse korral rakendame osalist valgustust;

• Kuivatuskappe kasutame siis, kui vähemalt 50 % kapimahust on täidetud; 

• Õhtul töölt lahkudes vaatame üle, kas aknad on kinni, tuled kustutatud (sh ka keldrikorruse koridoris ja pimedal ajal õueala valgusparkides), kas veekraanid on kinni keeratud; 

• Jälgime lasteaia küttesüsteemide korrashoidu. Välisandur on reguleeritud nii, et toa õhutemperatuur on 21 kraadi. Ilmade soojenedes kevad-suvisel perioodil on küttesüsteem välja lülitatud;

• Põrandakütted tualettruumides lülitame välja ajal, mil rühmaruum on pikemalt suletud (enam kui kaks päeva).

VESI

• Veekulude säästmiseks jälgime, et tilkuvad kraanid, WC-pottide loputuskastid ja torud parandatakse esimesel võimalusel ja probleemide ilmnemisel edastatakse info koheselt vastavale spetsialistile;

• Vee säästmiseks on segistitele paigaldatud aeraatorid, mis vähendavad oluliselt jooksva vee hulka; 

• Lastega viime läbi filosoofilisi arutelusid vee säästmise teemadel ning segisti veetarve kontrollimiseks on rühmades läbi viidud katsed “kui kaua kulub pooleliitrise anuma täitmiseks ja kui palju kulub vett käte pesemisele”;

• Laste kraanide juurde oleme paigutanud pildilased juhised käte pesemisest, vee ja lehtpaberi kasutamisest;

• Oleme loonud lastega ja lastele sotsiaalreklaami “Säästa vett!”, lisaks on rühmades loodud lastega lühikesed reklaamklipid elektri ja looduse säästmisest ning tervislikust toitumisest;

• Lasteaia vee – ja elektrikulusid säästame kokkuleppeliselt terve lasteaia meeskonna poolt; 

• Alates märtsist 2019 oleme lõpetanud lasteaia Sipsik ja Saku Läte OÜ vahelise pudelivee lepingu ja kasutame joogiveena kraanivett.

ÕUEALA

• Õuealal olevad liivakastid katame pärast mängimist võrkudega, et hoida liiva puhtana;

• Koostöös lastevanematega korrastame iga-aastaselt lasteaia õueala ja korraldame talgupäeva „Teeme ära!“ kampaania raames;

• Lasteaia väravad on lukustatud, kui lasteaed on suletud. Tagatud on õuealal olevate mänguvahendite pikaajalisem säilimine ja tehniline ülevaatus koos hooldusega 1 kord aastas;

• Ülemajalistel väljasõitudel, kus oleme kavandanud ka laste toitlustamise, oleme 2018/19 õa ühekordsed plastiknõud asendanud vastutustundlikuma valikuga st, et igale rühmale on soetatud taaskasutatavad matkanõud;

• Biojäätmete taaskasutamisel oleme õuealale soetanud uuendusliku vermikomposteri, biojäätmed kogume eraldi selleks ette nähtud konteinerisse;

• Lasteaia õpikeskkonna parendamiseks ja lisaväärtuse loomiseks osaleme aktiivselt erinevatel konkurssidel, koostame ja viime ellu erinevaid projekte. 

  
  

Ressursikulu analüüsist selgub, et oleme säästnud vett, samal tasemel tarbinud elektrit ja paberit. Viiruse leviku tõkestamisega seonduvalt oleme kulutanud enam paberrätikut kui eelmisel aastal.

Aprill on südamekuu

Tervist edendava lasteaiana tähistab Tallinna Lasteaed Sipsik aktiivselt saabunud südamekuud.

Südamekuu eesmärk on juhtida inimeste tähelepanu südametervisele ja terviseprobleemide ennetamisele liikumise abil. Ka meie lasteaias püüame sellele kaasa aidata. Räägime rohkem tervislikust toitumisest ja aktiivsest eluviisist.                             Oleme kaasanud ka peresid innustades neid lastega kevade saabudes rohkem õues liikuma – rattasõit, mänguväljakul turnimine, jalutamine ja muud aktiivsed tegevused, mida saab üheskoos värskes õhus teha. Südamekuul paneme need tegevused kirja, et innustada üksteist rohkem väljas aega veetma. Kodus saavad lapsed täita südamepäevikut, kuhu kirjutada või joonistada kuu vältel perega koos ettevõetud mõnusaid liikumistegevusi. Igaüks Sipsiku suurest perest on leidnud endale lähima tervise- või RMK matkaraja ja kasutanud kilomeetrite jälgimiseks ja kogumiseks erinevaid liikumisrakendusi.
Südamekuu nädalad oleme jaotanud teemade järgi, millele enam keskenduda. Esimese nädala teemaks on „Vesi minu klaasis”, mil leida vastus küsimusele: miks on vee joomine kasulik? Küsimusele vastust otsides tegid lapsed lasteaias katse võrreldes erinevas vedelikus (vesi, mahl ja Coca-cola) oleva suhkru sisaldust.
Teise nädala teemaks valisime „Vikerkaar minu taldrikul või minu klaasis”. Selle teema raames valmistasid lapsed ise tervislikke salateid ja smuutisid. Koduõppel olevad lapsed saatsid õpetajale kodus valmistatud tervislikust salatist ja smuutist fotod, millest koostame lasteaia õuealale näituse. 
Südamekuu kolmanda nädala teema „Süda on mootor, mis hoiab meid elus” raames meisterdavad lapsed taaskasutusmaterjalidest keskkonda säästeva plakati „Südamele pai”. Ka kutsume üles peresid joonistama oma looduses liikumisest GPS kunstiga südame kuju.
Neljas teema „Ole hästi palju õues, siis su tervis püsib põues!” - laps  pildistab  lasteaia õuealal olevaid kevade märke. Ja tehtud fotodest valmivad koostöös peredega kevadise looduseteemalised alused Bee-Botile või Blue-Botile.

Sipsikus toimus südamekuu väljakutse “Sipsik liigub südamest”. Südamekuul iga päev algas traditsiooniliselt jooksuga ümber lasteaia. Oma jooksutiirud märkis laps oma südamepassi, mis asetati nähtavale kohale rühmas. 

Südame eest hoolitsemisel saame me ise kõige rohkem ära teha. Peale tervisliku ja mitmekülgse toitumise vajab süda, piisavalt liikumist – vähemalt 30 minutit päevas.

Hoolime oma tervisest ja kaaslastest ning rõõmustame oma südant!

Aitäh südamekuu ürituste idee autorid ja eestvedajad õpetajad Siiri ja Leila

Linnusõprade loovkonkurss

Märtsis täitsid Mängusipsikud Linnusõprade loovkonkursi teise ülesande, milleks oli valmistada üks linnuke. Lapsed otsustasid teha aasta tegija 2021, kuldnoka. Linnu meisterdamiseks kasutasid lapsed värvitud riisi, sulgi ja pesa meisterdasid pilliroo õisikutest. Linnu juurde joonistasid ja kirjutasid lapsed, mida kuldnokk sööb. Lõpuks valmis uhke isane kuldnokk, mis kaunistab meie rühmaruumi.

Kurgisõbrad

 Mängusipsikud ja Südamesipsikud võtavad osa Räpina Aianduskooli Kurgisõprade konkursist ning lühikese ajaga on kurgitaimed juba päris suureks kasvanud ja esimesed õied on ka küljes. Lapsed ja õpetajad hoolitsevad taimede eest ning loodavad juba varsti esimesi kurke näha.

Keskkonnatöörühma koosoleku protokoll nr 3

Tallinna Lasteaed Sipsik

Keskkonnatöörühma koosoleku protokoll nr 3

Tallinn 29.03.2021

Kell 13.30 – 15.00 Zoomi vahendusel

Osavõtjad: Ene Hein, Leila Toit, Kärt Tagel, Siiri Pentus, Loolo Treial, Hedi Leemets, Keith Juksaar

Päevakord:

1. Rohelise kooli keskkonnaülevaatuse 2021 kokkuvõte

2. Rohelise kooli teemade käsitlemine distantsõppele üleminekul märts-aprill 

3. Õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimisest rühmades jaan-märts – esitada ühe õnnestunud projekti, õppetegevuse või parima praktika video või PowerPoint esitlus

4. Jooksvad küsimused

Kuulati:

1. Keskkonnatöörühma juht Ene Hein andis ülevaate Rohelise kooli keskkonnaülevaatuse kokkuvõttest 2021;

2. Rühmad tegid PowerPoint esitluse, kus tutvustati enda rühma keskkonna teemalist projekti või õppetegevust. Naerusipsikud - mina ja minu perekond; Päikesesipsikud - linnumajade meisterdamine; Rõõmusipsikud - tegevused seoses lumega; Südamesipsikud - kurkide kasvatamine; Tähesipsikud - tegevused seoses Eestiga; Mängusipsikud - film "Harry Potter ja tarkade kivi".

Otsustati:

1. Võtta teadmiseks keskkonna ülevaatuse parendustegevused ja lõimida vastavad tegevused rühmade projekti tegevustega;

2. Distantsõppel kaasata lapsevanemaid Aasta 2021 tegija looduses projekti;

3. Korraldada 3. mail lasteaia talgupäev ainult personali ja lastega; 

4. Õuevermikomposterisse panna kasvama kõrvitsad;

5. lillekastidesse panna kasvama põllulilli ja luua õuealale koht, kus muru ei niideta.

Koosoleku juhataja: Ene Hein 

Koosoleku protokollija: Hedi Leemets

Veenädal Sipsikus

22. märtsil tähistasime ülemaailmset veepäeva, mille eesmärgiks on pöörata rohkem tähelepanu veeressursside mõistlikule ja säästlikule tarbimisele

Tallinna lasteaias Sipsik mõtisklesid lapsed selle üle, et planeet Maa on umbes 70% ulatuses kaetud veega, et meie planeeti kutsutakse mõnikord ka siniseks planeediks, et vee hulk Maal on püsiv ja vett ei jää kunagi vähemaks ega tule juurde. Vesi ringleb vedeliku, auru, jää ja lumena. Vesi on elu eeldus Maal ning on  väga oluline  kaitsta vett, kuna vajadus puhta magevee järele kõikjal maailmas kasvab. Kõik elusolendid vajavad eluks puhast vett.

Peale arutelusid viidi läbi põnevaid katseid. Vanemate rühmade lapsed tegid katse “Kõndiv vesi” ja vaatasid, kuidas värviline vesi hakkab mööda volditud paberit liikuma tekitades ka uusi värvitoone. Katse õpetas märkama vee ja värvi liikumist ning seostama seda looduses toimuvaga (puude ja taimede vee tarbimine ja liikumine juurtest erinevate taime osadeni). Samuti nägid lapsed katse jooksul, kuidas vee ja värvi liikumisel tekivad uued värvitoonid: roheline, oranž, helesinine.

Nooremate rühmade lastega rääkisid õpetajad, kuidas saab vesi maale ja kuidas tekib vihm. Peale arutelu viidi läbi katse, mis iseloomustab vihma tekkimist. Kui veepiisku saab pilve palju, siis ühel hetkel hakkabki vihma sadama. Katse tulemuseks oli kevadine ja värviline vihm.

Lastetuba video lingilt näitasid õpetajad lastele Timmu teadusteatrit, kus teemaks vesi.

Kodudes distantsõppel olevatele lastele soovitasid õpetajad vaadata Tallinna Vee poolt loodud multifilmi “Kuhu lähed, Tilgu?”, kus selgitatakse lastele vee ringluse põhimõtteid ja vee- ning reoveepuhastusjaamade olulisust, lahendada  erinevaid ülesandeid ja teha juhendi järgi soovi korral katseid veega.

Põnevate ideede jagajateks olid Tähesipsikute rühma õpetajad Marielle ja Maris.

Tarbime vett säästlikult ning hoidkem tervist!

Südamesipsikutega filosofeerimine

SÜDAMESIPSIKUTEGA FILOSOFEERIMINE – 3. MÄRTS 2021

FILOSOOFILINE VESTLUSTEEMA „MERI JA RANNIK“ 

EESMÄRK: SUUNATA LAPSI ARUTLEMA, MIS ON MERI, MIS ON RANNIK JA MIDA SAAME MERE HEAKS TEHA.

KÜSIMUS: MIS ON MERI?

OTTO WILLIAM: SEE ON VESI. SOOLANE VESI. SEE ON SUUR.

SEBASTIAN: SELLINE SUUR VESI, KUS SAAVAD LAEVAD JA PAADID SÕITA.

RICHARD: SEAL ON KALAD. ON SUUR. SINNA VOOLAVAD JÕED. 

DOMINIC: SININE, MIS LAINETAB.

TRON: SEAL SAAB KALA PÜÜDA, SAAB UJUDA. SEE ON SUUR. SEAL ON SOOL.

LINDA: MERI ON VESI. SUUR. MEREKARBID. MÕNIKORD VÕIB LIIV VEE PEALE ÜLES TÕUSTA. KUI VESI LOKSUMA HAKKAB.

KÜSIMUS: MILLISEID VEEKOGUSID SA VEEL TEAD?

LINDA: JÄRV JA SIIS ON VEEL SELLISED, KUS VESI VOOLAB EDASI JA JÕUAB LINNA- PÕLTSAMAALE.

MARIA: JÕGI, JÄRV- PEIPSI JÄRV- SEAL ELAB VANAEMA.

LAUR LUUKAS: TIIK, JÕGI.

TRON: BASSEINID, TIIK, OJA.

RICHARD: JÄRVED, JÕED. 

SEBASTIAN: JÄRV, OJA, BASSEIN, JÕGI, MERI, OOKEAN.

OTTO WILLIAM: JÕGI - AMAZONASE JÕGI, TIIK, ALLIKAS.

KÜSIMUS: KES MERES ELAVAD?

OTTO WILLIAM: KALAD, DELFIINID, KILPKONNAD, TEOD, TAIMED, KRABID, HAIKALAD. KONNAD ELAVAD KA VEES.

SEBASTIAN: HAID, VAALAD, KALAD, KRABID, TEOD, TAIMED.

DOMINIC: KALAD, KRABID, VEELOOMAD.

TRON: KALAD, HAIKALAD, DELFIINID, KAHEPAIKSED, KRABID, TEOD.

HUGO: TEOD, HAID, KALAD, KRABID, VÄHK, KILPKONN. 

LINDA: PARDID, KOPRAD, KONNAD, MERETIGU, KRABID.

KÜSIMUS: MIS ON RANNIK?

LINDA: RANNIKUL ON LIIV, KIVID, ISEGI MURU VÕIB KASVADA, MERES ON SEAL MERELOOMAD.

MARIA: MERI, LIIV, TAIMED.

LAUR LUUKAS: SEAL ON LIIVA, KUI SEE ÄRA LÕPPEB, SIIS ON MERI. MADALAS VEES ON KA LIIVA.

LAURA: SEAL ON VESI JA LIIV, SEAL ON SUUR MURU (KÕRKJAD). TEGIN NEED LAHTI JA ALLES SIIS PAISTIS TAEVAST.

HUGO: SEAL ON LIIV, OKSAD, VETIKAD, VÄIKESED KIVID, VESI, KALAD.

SEBASTIAN: MERE ÄÄR. 

KÜSIMUS: MIDA SAAME MERE HEAKS TEHA?

OTTO WILLIAM: PEAB HOOLITSEMA. EI TEEKS PAHA. EI LOOBIKS PRAHTI.

SEBASTIAN: KUI NÄEN PRAHTI, SIIS VÕTAN ÄRA.

RICHARD: ME KORJASIME VENNAGA RANNAST KÕIK PRÜGI KOKKU JA VISKASIME PRÜGIKASTI.

TRON: VÕTAME MUSTUSE ÄRA. VÕRGUGA NÄITEKS.

LAUR LUUKAS: PEAB VETT PUHASTAMA JA SEALT RÄMPSU VÄLJA VÕTMA, MUIDU KALAD SUREVAD ÄRA.

LINDA: KUI INIMESED PAHASID ASJU VETTE EI VISKA, SIIS MEREL ON HEA.

KÜSIMUS: MIKS VEELINDE TOITA EI TOHI?

LINDA: MÕNED VÕIVAD ÄRA SURRA. MÕNEDELE TOHIB, KUI OLED LUGENUD, MIDA TOHIB ANDA.

MARIA: MUIDU LÄHEVAD PAKSUKS JA EI SAA LENNATA.

LAUR LUUKAS: NAD PEAVAD ISE TOITU OTSIMA. 

RICHARD: INIMESTE TOITU EI TOHI NEILE ANDA. NAD JÄÄVAD HAIGEKS.

KOKKUVÕTE

TÄNA ARUTASIME: MIS ON MERI JA MIS ON RANNIK NING MIDA MEIE SAAME TEHA, ET MEREL JA MERELOOMADEL OLEKS HEA.

• MERI ON SUUR JA SININE VEEKOGU, KUHU VOOLAVAD JÕED

• MEREL SÕIDAVAD LAEVAD JA PAADID

• MERES ELAVAD KALAD JA TEISED MERELOOMAD

• MEREST SAAB KALA PÜÜDA JA MERES SAAB UJUDA

• MERI LAINETAB JA MEREVESI ON SOOLANE

• RANNIK ON MERE ÄÄR

• RANNIKUL ON LIIV, OKSAD, VETIKAD JA KÕRKJAD

• PEAME MERE EEST HOOLITSEMA, ET TA OLEKS PUHAS

• PEAME MEREVETT PUHASTAMA, MUIDU KALAD JA VEELINNUD SUREVAD ÄRA

• VEELINDUDELE EI TOHI INIMESTE TOITU ANDA, NAD JÄÄVAD HAIGEKS VÕI LÄHEVAD PAKSUKS JA EI JAKSA LENNATA

• PEAME RANNIKULT PRÜGI KOKKU KORJAMA JA PRÜGIKASTI VISKAMA

• INIMESED EI TOHIKS RÄMPSU MERRE VISATA, SIIS MEREL ON HEA